ahjaa...

vahepeal toimus ka üks teine kena ja tähelepanuväärne üritus, teaduskogude konverents. Päris paljusid inimesi ma sealt teadsin (muidugi loodusteaduste ja mingil määral ka ajaloo vallast). Erinevate teadusharude miximisel võib tekkida haruldane sünergia - mind peetaksegi tavaliselt "piiriteadlaseks", kuid igal taolisel üritusel saan ma ideid juurde ja juurde ja juurde - iseasi on muidugi nende teostatavus. Ja otstarbekus. Aga mõttemänguks on kõik ideed muidugi suurepärased. Tasuta süüa sai ka. 

Vahepeal algas PÖFF. Käisime Eveliniga animafilme vahtimas. Kaks seanssi järjest. Mis kosta? Inimesed, olgem positiivsemad! Mõnes mõttes on nukufilm väga hea instrument on mõtete otseseks avaldamiseks, sest pole tarvis kasvõi tavaloogikat järgida. Samas, kui pea iga nukufilm lõppeb traagiliselt, satub publikum masendusse. Ainus tõeliselt (võlla)naljakas film oli kahest surnumatjast, kel läheb auto katki ja siis nad peavad muudel viisidel kadunukese tema hauda toimetama...