Saturday, June 27, 2009

mõte uitab

õigupoolest sai käesolev mõttelõng alguse sellest, et mu silm hakkas insta seminari ajal ringi uitama. Ei, ettekanne oli huvitav, käsitles globaalset kliimamuutust ning eriti erinevate raportide telgitaguseid. Nimelt olla siis kaks võistlevat koolkonda - no mina olen rohkem kursis ja oma silmakesega näinud ipcc-d, aga olevat ka ameerikamaal loodud vastukaaluks siis nn mitte i-pcc (ehk siis väidetavalt valitsusväline, mitte -ülene), mis siis püüab inimese mõju kliimamuutustes vähendada. Aga oh häda, üks olulistest figuuridest ses projektis jäi vahele meelehea võtmisega asjast huvitatud suure kompanii käest... niiet peatükke teadlaseetikast...aga see selleks.
Niisiis hakkas pilk uitama ja jäi pidama ajakirjapuu otsas olevale ajakirjale. Oli see siis Saldo või jumal teab veel milline Eesti majandust ning innovatsiooni (?) arendav ajakiri, kuid minu tähelepanu pälvis kaanepildipoiss. Esikaanelooks oligi siis tema poolt mingi võlanõustamisteema või midagi sarnast. Ja mulle meenus, et meesterahvas oli kunagi mu paralleelklassivend põhikoolis. Selline silmadel salkus juustega ja suure nahktagiga "mässaja" vend, kes käis ühe klassiõega ning peale põhikooli lahkus ühte Eesti eragümnaasiumi. Mitte et poisis endas oleks midagi märkimisväärset olnud, peale selle, kui ma ühel koolipeo õhtul oma klassiruumi minnes märkasin neid klassiõega koolipingi peal millegagi ametis olevat, aga mind jahmatas praegune kaanepilt. Pöetud peaga, kergelt moodustuva topeltlõuaga, malbe, peaaegu maheda ilmega, pintsakustatud-lipsustatud, rääkimas tõenäoliselt tähtsat juttu majandusest ja konjunktuurist ja talsest ja tarbijahinnaindeksist ja kõigest säärasest.
Ja siis ma hakkasingi juurdlema muutumise üle. Mis meiega küll toimub... kas on osad meist tõesti suureks saanud? Üks minu hea sõber armastab mõtiskleda suurekssaamise üle, millal see juhtub, mida see endaga kaasa tooks. Mina mõtlen, kas see on fassaad või tõesti osad inimesed muutuvadki tõsisteks täiskasvanud inimesteks? Noh, sellisteks, nagu me kõik lapsena mäletame onusid kunstnahast diplomaadikohvri ja vihmavarjuga tähtsal ilmel tööle minemas. Mis küll teeb nad selliseks... Millised eestindatud peeterpaanilikud hirmud mind sellistel hetkedel tabavad...Et ka mina olen enda märkamata saanud suureks. Sest juba ligi kaks aastat pole ma välja suutnud mõelda asja, mis teeks mind jälle rahulikuks ning usaldavaks, sest sõna õnnelik on minu jaoks alati olnud sisutühi. Minu ideaalid võeti jõuga ja neist jäid järgi vaid armid rõõmutul näol. Mõnes mõttes lapsepõlv lõpp ongi vist kõigil mingi nurga alt vaadates vägivaldne. Tuleb mingi sündmus ja seejärel kõik muutub. Mis on olnud Sinu jaoks see sündmus, kui Sa korraga taipasid, et nüüd on muutus siin, Sinu juures ja sees?

Saturday, June 20, 2009

ilupilte norrast, Bergeni lähistelt ehk Bergen, tervist!!! vol 3

juuni alguses sai kolmat korda käidud Norras, Bergeni lähedal Fanas, kus muuhulgas asub ka Bergeni ülikooli botaanikaaed. Toimus konverents - minu meelest enamus ettekandeid olid sisukad ning suisa viljastavad. Elasime kohalikus folkhögskoles ehk asutises, kuhu noored lähed peale keskkooli, kui ülikooli minna ei viitsi. Küll õpitakse seal voolimist, draamat ja jumal teab mis muid alternatiivseid kunste! Toitlustamine oli ka kohaliku söökla poolt - tundub, et nende stampmagustoit on tarretatud vahukoorekreem erinevate moosilisanditega - vähemalt seda meile serveeriti 3 korda.

Lääne-Norras on vapustavad rododendroniaiad. Mis õitsevad maikuus!
Väike botaaniline tüng. Näeb välja nagu maasikas, kas pole? Aga miks on õied punased? Sest tegemist pole mitte maasikaga (Fragaria), vaid hoopis teise roosõielisega (Potentilla).

Magnooliaõied
Botaanikaaed on üsna vana ja väärikas, huvitavate kollektsioonidega. Üks special on vanade roosisortide päästmine. Nad koguvad teateid ja istikuid vanadest taluhoovidest, härrastemajade aedadest jm. ning istutavad neid botaanikaaeda. Muidu vanad sordid lihtsalt kaoksid. Loomulikult on botaanikaaial ka oma sõprade klubi. Pildil küll lihtsalt mõnus kivipink päikesepaistel.
Botaanikaaia jaapani aia sektsioon. Norrakatel on jaapanlastega "erisuhe" - väidetavalt oli Jaapan üks esimesi, kes tunnustas Norra iseseisvust. Niisiis ehitati aastapäevaks ühe kuulsaima jaapani arhitekti käe all kaunis jaapani aed ülikooli botaanikaaeda.
Kui ma tahtsin araukaariast pilti teha, teatati mulle, et araukaariatest on pilte tuhandeid, kuid pilte minust koos araukaariaga on üks. On küll.

Tuesday, June 16, 2009

sõprus on üldiselt lahe

aga nad on piletihindu tõstnud, nii mulle näib! Käisime eelmine reede vaatamas Seraphine'i. Ma ütleks, et üle tüki aja üks tõeliselt hea film! ega ta ilmaasjata terve seljatäie auhindu ei saanud! Filmi vaatama minnes olin juba varustatud artikliga ning ootasin midagi sarnast Tütarlaps pärlkõrvarõngaga - see on muide üks mu lemmikfilme. Mitte esmajoones sisu, mis on kergelt sentimentaalne, ehkki mõjuvas vormis esitatud, kui just film ISE. Kaadrite koloriit, montaaž, koostöö muusikaga. Värvid. Minu jaoks oli eriti nauditavad pidevad paralleelid madalmaade olustikumaalidega. Kaader kaadri järel nagu kaunimad klassikalised maalid... Seraphine oli siiski veidi teistsugune. Minu jaoks liialt ehk persoonidele keskenduv? Muidugi oli ka maalilisi :) maastikuvaateid, linna, sõda jms aga oleks võinud rohkem olla. Film ei nõua eriti tausta kunstiajaloos. Vaid paar viidet teistele kaasaegsetele naivistidele.

Aga Sõpruses käisime vaatamas kunagi varem ka animafilmide festivali, mille kohta ma olen ka veidi etteheitvas toonis lühisissekande teinud sügisel. Leidsin netist üles ühe vahva filmijupikese. Vene naljad :) http://www.youtube.com/watch?v=a-vSS5S3VqU

Monday, June 1, 2009

pildimaterjali seletuskirja "Mis ma tegin eelmistel nädalavahetustel" asemel

Tsiteerides veebel T.-d: sitt lendaski ventilaatorisse ehk situatsioon "Esimesel konvoi autol oli kontakt vaenlasega" keeras ära sebimiseks. Füüsiliselt küll suhteliselt kurnavad, on praktilised harjutused ülimalt vajalikud. Pildil tarime ära "rinnahaavaga kannatanut", kuis mujal, kui vaenalse tule all!
Töö sektsioonides: lahase sidumise ajal teine osapool kerib sidemed rulli tagasi. Mehhaniseeritud värk :)


Anneke on jälle ohver. Kusjuures viimasel ajal soovitatakse kunstlik hingamine üldse vahele jätta (seda siis eriti võõra inimese puhul) ning "tampida". Pidada andma pärast haiglas kõrgema elulemusprotsendi. Pealegi ka kaudne südamemassaaž peaks mingil määral kopse ventileerima.