kuna ma olen jälle kodus ja hetkel upun taskurätikute merre, on mul ajutiselt aega ka rohkem päevakajaliste artiklitega tutvuda. Ja üks tänane lugu tuletaski mulle mõneski mõttes meelde 2007. aasta kevadet ja suve... Kogu toonane sündmustik hargnes lahti ühe tollase kolleegi mahitusel, kes ikka minusse kui "ilusasse vallalisse tüdrukusse" suhtus - nii siis, kui ka 2000. aastal, kus ta lahkesti minu nime alla oma allkirja pani. Tol hetkel suhtusin ma sellesse võibolla kerge üleolekuga, aga praeguseks on kümnend mööda läinud ka minu elus ning tõesti, ma võin öelda: elu on nurkasid maha lihvinud. Igal juhul on 2007. aasta kevad mälestusväärne nii oma hirmsate kui armsate hetkedega, esimene ikkagi. Ennekõike aga tänan ma kõikvõimalikke jõudusid selle eest, et ma sain toona sügisel mugava võimaluse selleks hetkeks talumatuks muutunud suhtest viisakalt pageda. Kusjuures täna ajalehte lugedes, nagu ka tookord 2007. aasta sügisel vilksas mu peast korraks läbi küsimus - kas ka minu telefoni oli lutikas pesa teinud? Kas tema toimikus figureeris ka minu nimi? Olin tookord millegipärast üsna kindel, et me ei räägi teineteisest kellegi - mina olen seda endale antud lubadust ka pidanud ega ole kellelegi tema nime öelnud - ning olin seetõttu üsna üllatunud, kui nt minu orkuti-profiili külastas tema kurikuulus soome nimega sõber. Aga mis ma ikka siin veeretan oma mälestusi :) möödunud on mitu aastat. Me keegi ei ole enam need, kes siis. Ja, pagan küll, mul on selle üle siiras hea meel.

mõtlesin pikalt ja otsustasin, et tõsistel teemadel ei kirjuta! See, et osad asjad * lähevad, on lihtsalt asjaolude kokkulangemine ja aamen-halleluuja nendega. Kirjutan parem sellest, et nagu sageli, siis eesrindlikul hetkel hakkasin tegema uusi pürgimusi tõstmaks oma kaubanduslikku välimust ja beibe-koefitsenti. Käisin maniküüris ja lasin oma küüned katta geeliga - ehk siis geelküüned! M. oli sügavalt hirmu täis, kui ma läksin, aga nüüd on juba üsna tolereeriv.

Väike vahepala ka kaaluteemadel (ükski ehe beib ei möödu kaaluteemast). Ostsin uue ja kuuli kaalu! Digitaalse. Kummaline on see, et kui ennast mitu korda kaaluda, siis näitab eri numbreid...aga mina olen pessimist ja võtan tõe pähe seda kõige suuremat ja rasvasemat numbrit. Loen huviga kaalufoorumeid (mis olid senini minu jaoks avastamata maailm) ja olen leidnud hulga erinevaid-vastakaid-muidu põnevaid tähelepanekuid. Näiteks et kaltsiumivaegus kehas pärsib kaalulangust ja on muidu ka ohtlik. Võtsin siis oma fitday päeviku lahti ja oh koledust, diagrammid näitavadki kaltsiumivaegust! Mõnikord ma mõtlen, et ehk on ameerikamaa samanimelised- ja välimuselised toidud ehk teistsuguse toitainete sisaldusega, aga kui ikka näitab kogu jälgitud perioodi (üle 3 kuu) umbes 60% 100-st, siis võiks midagi ette võtta küll. Ja mina veel mõtlesin, et olen eesrindlane oma igalõunase piimaklaasi ja koduse kohupiimakoogi/kodujuustusalatiga! Samuti on diagrammide põhjal probleemid e-vitamiiniga, a selle ma lahendasin osavalt ;)

Minu enda toitumise reeglid:

- pole olemas asja, mida süüa EI TOHI; kõik võib, aga osasid asju lihtsalt veidike vähem.

- see peale 18 ei söö, on jabur. Olge normaalsed - kui ma lähen magama 00 ajal, kas ma pean siis 6 h olema ilma söömata? Muidugi mitte! Lihtsalt ca 2-3 h enne magamaheitmist ei söö palju ja raskeid asju.

- salatid on lahedad! Kreeka salat; tuunikala salat; kanasalat; coleslaw; peedisalat; lihapallisalat; makrasalat; homme teen oasalatit taisingi ja jogurtiga.

- "salarelvaks" on minul tee (suhkruta) ja mandlid. Just nimelt mandlid! 5 - 6 mandlit ajavad näksimisisu tundide kaugusele (palju paremini kui pähklid, seemned või kuivatatud puuviljad), lisaks sisaldavad ka toredaid mikroelemente.

- trenni tahaks :( sain jälle kurguvalu

- küpsetada kodus ei tohi või kui, siis üle nädala.

- kartuli olen pea täielikult asendanud pruuni riisi, keedetud lillkapsa või ahjukaalikaga. Tegelikult ka, variante on palju ja maitsed põnevad! Ainus kahetsuskoht on see, et ema mulle nendeks jõuludeks Maire Suitsu "Kartuliraamatu" kinkis...

netist leitud postkaart :)

... ja uusaasta mörin

a mis aasta see selline on, kus 2. jaanuaril saab apteegist pisiku ja nüüd köhin, niiet maja väriseb?! Viisin ennast täna viimaks Lasna arsti juurest kohalikku perearstikeskuse hingekirja. Eks ta ole ju jama, et kui midagi juhtub, siis kõigepealt sõidan rongiga, siis trammiga ja siis bussiga, kokku ca 1 h 20 minutit, et arstile saada?! Igaljuhul, käesolevaga loosin blogilugejate :P vahel välja portsu ACC 200 mg köhatablette. Mõnusad, saab vees lahustada ja kihiseva joogi teha. Maitsevad nagu ... aga see polegi oluline. Ainult nüüd! Võta ühendust ja saatus toimetab need mõnusad tabletid sinuni. Sest minul pole neist halligi kasu, ainult köha läks jubedamaks :/ Öösel magama heita ei saanud, sest siis ainult paukusin köhida. Viimaks 4 ajal pugesin hädaliselt sängi. Med-õde täna soovitas mulle siirupit, nüüd siis hakkan päeva köhasiirupiga helgemaks värvima.