aegajalt tõstatuvad ikka pateetilised küsimused. Olla või mitte olla? Kas reaalsus on olemas? Kas tõde on olemas ja kust seda leida? Mis on elu mõte? ja nii edasi ja nii edasi. No täna tekkis küsimus, et mis on selle blogi mõte. Kunagi ma arutlesin Katsiga keskkooli ajal, et kas proovida ka endale kodukat teha. Kats leidis, et koduka tegemisel on mõtet ainult siis, kui see sisaldab ja seega ka edastab mingit olulist informatsiooni. Avalikkust mittehuvitava info pakkumine on mõttetu. Hakkasin siis vaikselt mõtlema blogidele, mida ma enamvähem järjepidevalt jälgin. Need saab jagada üldjoontes kaheks:
1. kokandusblogid
2. personaalküsimustest lähtuvad blogid :)
1. Ühe foorumi kaudu avastasin juba rohkem kui aasta tagasi Sille tänuväärse blogi ning olen selle tähelepanelik jälgija ning mingil määral ka kodune katsetaja. Sille blogi on lahe! Ma ausalt imetlen tema kannatlikkust toitude kaunistamisel ja serveerimisel. Retseptid on head, aga näiteks šokolaadimaitseline õunakastmekook minul üldse välja ei tulnud :( Aegajalt mõlgutan mõtteid ise jogurti tegemisest... Sille blogrollis saab näha ka teisi Eesti kokandusblogisid, mida ma ka aegajalt, aga tunduvalt pistelisemalt sirvin. Üldiselt teha kokandusblogi on väga huvitav idee, sest süüa teha mulle väga meeldib. Tõtt öelda on meeldinud nii kaua, kui ma ennast mäletan. Kodus on vana roheliste kaantega "Kokaraamat lastele" ja see on ikka täiesti kapsaks tarvitatud ning mõnedki lehed on kaetud määratlematute plekkidega! Riiulis on vana märkmik, kuhu ma kohusetundlikult märkisin üles pühapäeviti raadiost loetud retsepte :) ning muidugi erinevaid lõikeid kalendritest, pakenditelt jne. jne. Peale oma esimest soustikatsetust (mis oli õega kahe peale ning läks TOTAALSELT aia taha ja otse solgipange) olen olnud üsna hea soonega ses vallas (kui sellist väljendit saab kasutada ;)). Niisiis kokkamine on minu hobi ja lõõgastus. Probleem nr 1 on aga selles, et ma eriti ei viitsi tegeleda selle kauni kujundamise ega veelgi enam, pildistamisega. Ehk siis toit saab valmis ja süüakse ära. Aga kokandusblogi pole midagi väärt ilma kirevate piltideta! Siiski ei suuda ma enda ette kujutada ekstra lauda puhastamast, mingit sitsi-satsiga linikukest kapist välja võtmas ja triikimas, põllulilledest buketti taustale sättimas ning andunult oma kätetööd pildistamas.
Probleem nr 2 on aegajalisus. Ehk mõnikord ma teen palju ja ägedasti ise süüa, aga siis võib vabalt järgneda rohkem poolfabrikaatide tarbimise periood. Ei ole ju eriti cool, rääkimata siis asjalik kirjeldada riisi keetmist ning karbist marineeritud liha pannile panemist...
Probleem nr 3 on see, et mulle tundub, et ma teen liiga lihtsaid toite ja veits nagu häbenekski neid välja kuulutada. Õde kinkis mulle "Sepamaa talu retseptid 2" (oli vist?), Anni Arro retseptid. Kus seal siis olid peened pipstükid!! Ja osades kokandusblogides - oumaigaaden marmelaaden, kus on peened koostisosad - mina sama raha eest teeks juba mitu päeva kooki... Mina oma kanapiruka, täidetud lihapallide, sidruni-juustukoogi, kirju keeksi jms ei julge nina urustki välja pista. Lihtne tüdrik olen, nehh.
Niisiis kokabloogipidajat minust ei saa.
2. Personaalia. Noh, mul on kombeks aegajalt üle vaadata nii mõnegi inimese blogid...aga mis neist nimedest siin... Neid ühendavaks lüliks on see, et ma kas tunnen antud isikut või siis olen mingi teise blogi kaudu sellele sattunud. Mis ma oskan lisada... palju toredaid inimesi :) Samas, minu puhul personaaliablogi on natuke igav, sest minu elus pole ei karme keerdkäike, võimsaid muutusi, kuulsustest tuttavaid, kompromiteerivaid ega skandaalseid mõtteavaldusi (põhimõtteliselt, thanks God :D). Niisiis ainult persooni peal nagu kah seda blogi välja ei tahaks vedada...
Mis siis veel üle jääks? Noh, näiteks reisibloog. Mis oli ka algne idee. Aga viimasel ajal pole enam ka kuigipalju reisinud. Nüüd augusti võibolla paistab üks ja oktoobris teine, aga kas seda on siis piisavalt?
Kui keegi peaks seda blogi siiski ka lugema, ole nummi ja paku välja oma idee...
2 comments:
Olen nummi, that's what I am.
Niisiis, on ka mitu muud varianti.
Näiteks võid teha: 3) fotoblogi - à la http://kivid.blogspot.com/ või http://k-ommik.blogspot.com/
või siis
4) teadusblogi - à la http://maavara.blogspot.com/
või siis hoopis
5) huumoriblogi - http://shoulddrinkmore.blogspot.com/ või http://jubejuss.blogspot.com/ või http://pugatchova.blogspot.com/
või siis hoopis
6) ilukirjandusliku blogi - näiteid ei viitsi tuua.
Nagu näed, siis on mustmiljon võimalust veel. Sulle istuks kõige paremini ehk piltidega vürtsitatud (populaar)teaduslik blogi, kuhu aeg-ajalt Marko Mihkelsoni kombel oma isikliku elu killukesi sisse poetada. Aga ole kena, tee seda maitsekamalt kui Mihkelson. See tüüp ajab naerma oma postitustega stiilis "täna käisin Niitväljal golfi mängimas, ei läinud väga kehvasti, sain ühe palli auku ka". Pursuist ilalõug.
Aga see selleks. Igatahes jätka blogimist, sinu originaalsus ja sisemaailm on sulle selleks piisavad vahendid kätte andnud. Ja kui lugejaid-kommentaatoreid on vähevõitu, siis see on nende probleem, et nad heast kraamist lugu ei mõista pidada. Lugejate leidmiseks võib muidugi oma blogi linki igale poole toppida - ma tegin ise ka vahepeal nii. Näiteks näitad teda orksi profiilis või twitteris vms.
oled jah nummi :) täitsa ehtne mesimokk! Noh, mis puutub fotoblogisse, siis see ei tule välja - nagu ma ka varem viitasin, olen pesuehtne fotoäpu ja eelistan enda sest massinast üldse kaugemale hoida. Populaarteaduslik...no vaatab seda asja. Naljablogist niipalju, et sattusin erinevaid sinu soovitet blogisid külastades viidaga edasi Jaan Kundla blogile - ja vaat seal ma küll enam sotti ei saanud, kas on tegemist tõsise jaburdamise või eriti ülbete naljadega :D Ja külastatavus - noh, minus võitlevad edevus ja introvertsus. Senini on viimane peale jäänud. Niisiis ei ole seda tagasuhoidlikku lehekest ei blog.tr-s, orkutis, feissbuukis ega kuskil mujalgi. Ainus esinemise koht on M. blogroll.
Post a Comment