nädalavahetuse labori-järgselt võtsin vasti otsuse, et lähen veel kuhugi. Kuhu? Ikka Läänemere kuninganna manu, Lübeckisse! Pealegi on see Tallinna jaoks omamoodi emalinn (s.h siis Lüübeki linnaõigus ja kõiksugu õilsad ja mitte-nii-õilsad Lüübeki härrased, kes siia elama asusid: kaupmehed, lisaks tõenäoliselt terve pinu õnnekütte ja muidulontruseid).
Lübeck, ütlen kohe, on minu meelest fantastiline linn!
Holstentor, Lübecki kuulus keskaegne värav.
Lübecki raekoda, igast keskaegset renoveeritud ninni ja nänni täis riputatud
Mariakiriku (ja jälle originaalsuspunktid) külje all istub vanapaha ise. No legendi järgi oli vennas tulnud ja näinud, et kibedasti midagi ehitatakse. Mõelnud, et ehk kõrtsi?! Löönud isegi sekka ja võtnud võimsalt ehitustöödest osa. Korraga aga selgunud, et ehitus hoopis kirikuks planeeritud. Oi, vanahalv vihastas, haaras suure kivitüki, kriipis ja küünistas ja tahtis ehitajaid visata. Need aga ütlesid, rahuna maha, vana, küllap ehitame siiasamma kõrvale ka kõrtsikese. Ja nii saigi.
Mariakirik tagantvaates. NB! Notke Surmatantsu üks originaalidest paiknes kunagi, enne pommitamist siin. Nüüd on alles ainult fotod. Kes tahab viimast (?) fragmenti näha, säädku sammud Nigulistesse.
Üks suvaline Lübecki väljak. Siin on igal teisel sammul keskaegne katedraalimõõtu kirik ja igal kolmandal maaliline vanaaegsete majadega platsike. Sorry to say, aga Tallinna vanalinn on justkui köömes köögipõrandal sellega võrreldes. 
Üks teine linnavärav...
No comments:
Post a Comment