eile sai siis ka hiinlasi vaatamas käidud...:D rahvast väga palju ei olnud ja meie meelest (läksin koos arstist tuttavaga) asi päris kogu raha väärt polnud. Kaalusin ise, kas ikka tahan minna, aga hariduslikus mõttes peaks ju ikka tutvuma. Jõudsin järeldusele, et minu lemmikud on kondid ja veresoonkond :) kondid (Ok-Ok, luud) pakuvad mulle suurt huvi ja mõtteainet ning esimene seos minu jaoks on hoopis arheoloogia. Minu kolleegid, arheobotaanikud, peavad pidevalt kokku puutuma nii matusepaikade, lampkastide kui näiteks Taanis soolaipade maosisu analüüsima. Niisiis pole kontides midagi hirmutavat :) Veresoonkond oli suurepäraselt prepareeritud - minu jaoks üks tõmbenumbreid oligi kogu keha ulatuses esinev ning täielikult ilma muu materjalite veresoonestik, lisaks veel kenasti eredaks ka värvitud! Küll aga nõustun ma oma hea sõbrannaga, kes keeldus näitusele tulemast, sest tema eelistab anatoomiat õpikust vaadata - näitusel on kehad koledad, midagi ripub jne. Lihaskond pole tõesti inimkeha kauneim osa! Kuigi midagi ei rippunud... ja tegelikult minul ei tekkinud küll pea hetkeksi tunnet, et tegemist oleks päris materjaliga, mitte plastkujudega. Noh, kui mingit eset on nii palju silikooni ja plastikuga töödeldud, eks ta siis ongi rohkem plastik ja silikoon... Õhikuks lõigatud inimene ka minus erilisi emotsioone esile ei kutsunud - pigem meenus geoloogiline sette uurimismeetod, mis samuti asetab sette vaiku (keha puhul vist parafiin?...), siis saeb paraja paksusega osakesed, lihvib need masinal ja siis saab mikroskoobiga uurida, vaadata terasuurust jne. Ma täitsa usun, et protseduur oli üsna sarnane :D ise ma olen ka mikrotoomiga lõiganud, tõsi küll, puitmaterjali ja lehti :) Samuti olid eksponeeritud pahede tagajärjed :) ehk suitsetaja kopsud ja maksatsirroos. Suitsetajate juures oli isegi mingi kast, kuhu sai suitsud visata. Kahjuks küll näruselt vähe oli neid seal...