mängud toiduga

Käisime M. reedel "romantilisel õhtusöögil" vanalinna Vene restoranis - sain soodsalt kupongi. Võin öelda, et boršon seal jalustrabavalt hea, muud toidud söödavad. Igaljuhul, romantika asemel olen ma viimased päevad veetnud köögis, uusi maitseid otsides ja proovides. Paremad leiud on isetehtud jäätis, tegin kohe kaks varianti, Domino küpsistega ja konjakiga (ästi-ästi piisake ;)). Täna sain valmis esimese laari isetehtud pelmeene. Miks osta poest soja- ja kondijahuga täidetud pelmeenikesi ning toetada Vene Pakast? Tegu oli küll üsna aeganõudev, kuid kaugeltki mitte nii hull, kui ma eelnevalt arvasin. Ütleme siis nii, et märksõnaks on - hoia külm :) külm peab olema nii tainasse segatav vesi, tainas ise ja ka valmisvormitud pelmeenid. Muidu... on väga kleepuv lugu. Ja kui keegi teab, kust saada pelmeenivormi, andku lahkesti teada! Tasu võib saada toodangus ;)

mõtlesin pikalt ja otsustasin, et tõsistel teemadel ei kirjuta! See, et osad asjad * lähevad, on lihtsalt asjaolude kokkulangemine ja aamen-halleluuja nendega. Kirjutan parem sellest, et nagu sageli, siis eesrindlikul hetkel hakkasin tegema uusi pürgimusi tõstmaks oma kaubanduslikku välimust ja beibe-koefitsenti. Käisin maniküüris ja lasin oma küüned katta geeliga - ehk siis geelküüned! M. oli sügavalt hirmu täis, kui ma läksin, aga nüüd on juba üsna tolereeriv.

Väike vahepala ka kaaluteemadel (ükski ehe beib ei möödu kaaluteemast). Ostsin uue ja kuuli kaalu! Digitaalse. Kummaline on see, et kui ennast mitu korda kaaluda, siis näitab eri numbreid...aga mina olen pessimist ja võtan tõe pähe seda kõige suuremat ja rasvasemat numbrit. Loen huviga kaalufoorumeid (mis olid senini minu jaoks avastamata maailm) ja olen leidnud hulga erinevaid-vastakaid-muidu põnevaid tähelepanekuid. Näiteks et kaltsiumivaegus kehas pärsib kaalulangust ja on muidu ka ohtlik. Võtsin siis oma fitday päeviku lahti ja oh koledust, diagrammid näitavadki kaltsiumivaegust! Mõnikord ma mõtlen, et ehk on ameerikamaa samanimelised- ja välimuselised toidud ehk teistsuguse toitainete sisaldusega, aga kui ikka näitab kogu jälgitud perioodi (üle 3 kuu) umbes 60% 100-st, siis võiks midagi ette võtta küll. Ja mina veel mõtlesin, et olen eesrindlane oma igalõunase piimaklaasi ja koduse kohupiimakoogi/kodujuustusalatiga! Samuti on diagrammide põhjal probleemid e-vitamiiniga, a selle ma lahendasin osavalt ;)

Minu enda toitumise reeglid:

- pole olemas asja, mida süüa EI TOHI; kõik võib, aga osasid asju lihtsalt veidike vähem.

- see peale 18 ei söö, on jabur. Olge normaalsed - kui ma lähen magama 00 ajal, kas ma pean siis 6 h olema ilma söömata? Muidugi mitte! Lihtsalt ca 2-3 h enne magamaheitmist ei söö palju ja raskeid asju.

- salatid on lahedad! Kreeka salat; tuunikala salat; kanasalat; coleslaw; peedisalat; lihapallisalat; makrasalat; homme teen oasalatit taisingi ja jogurtiga.

- "salarelvaks" on minul tee (suhkruta) ja mandlid. Just nimelt mandlid! 5 - 6 mandlit ajavad näksimisisu tundide kaugusele (palju paremini kui pähklid, seemned või kuivatatud puuviljad), lisaks sisaldavad ka toredaid mikroelemente.

- trenni tahaks :( sain jälle kurguvalu

- küpsetada kodus ei tohi või kui, siis üle nädala.

- kartuli olen pea täielikult asendanud pruuni riisi, keedetud lillkapsa või ahjukaalikaga. Tegelikult ka, variante on palju ja maitsed põnevad! Ainus kahetsuskoht on see, et ema mulle nendeks jõuludeks Maire Suitsu "Kartuliraamatu" kinkis...

köögihõiked

ae-ae...ehk kribin üles mõned hiljuti kasutust leidnud kokanduslikud leiud - mine sa vana pead tea, onju. Sügis tuli meie korterisse õunte ja kabatšokkide näol. Nimetan jah rullkõrvitsat kabatšokiks, vaat selline tagurlane olen!

Õunte kohta ma varem nentisin, et menukiks on tosca-kattega õunakook. Viimane ülesastumine oli LUS-i teeõhtu, kus kogu kakk kibekiirelt kõridest alla läks, sellestki hoolimata, et kate oli transpordil oma kaubanduslikus välimuses mõnevõrra kaotanud! Teine leiutis, mille kohta võib puhtast südamest öelda, et lihtne ja geniaalne, on apple crumble. No ma olen aru saanud, et nt UK-s on menuk, Eestis pole ma sellega veel lähemat tutvust teinudki. Nimigi on vaidlusalune - kas õunakrõbedik? Või hoopis uruõunad-puruõunad, retsept, mille kaudu mina maiuseni jõudsin? Nii oligi, et esimest korda hakkasin retsepti vaatama nime pärast, et mis pärgli URUõuntest jutt on?! Niisiis, loo vahemoraal, kummaline nimi võib olla heaks reklaamiks. Igaljuhul on maiustuse plussideks hea õunte realiseerimisvõimalus, mmmm kui hea maitse ning see on ka üks väheseid magustoite, mille puhul ma suudan ennast peaaegu veenda, et tegemist on tervisliku roaga! Aga mis ma ikka kiidan, parem jagan teadmust:

1. võta ahjuvorm, nii suur nagu isu ja virkust on

2. tari kööki õunakott, sorteeri ja viska porina saatel mädad minema. Enamvähem õunad nopi välja, pese, puhasta ja koori. Lõika sektoriteks.

3. pane sektorid ahjuvormi.

4. leia köögikapist suhkrut, leia/ära leia kaneeli, rosinaid, pähkleid vms (huvitav, kas jahvatatud ingver epaks ka sobima?), tee segu ning vala see õuntele. Sega õunad maitseaineseguga korralikult läbi!!

5. Puhtas ja kuivas kausis sega omavahel täisterakaerahelbed ning paar spl nisujahu. Külmikust haara poolik pakk võid. Nüüd rakenda oma leidlikkus, et külmanud võid ja kuivi helbeid omavahel harmooniasse viia! Mina tavaliselt saen ja tonksin nüri otsaga noaga kausis hulk aega ringi, kuni võikuubikud on ühtlaselt kuivaine vahel jaotunud.

6. Kallal kuiv sega õunte peale. Kindluse mõttes panen mina tavaliselt veel võilaastusid (oii neid on hea külmast võist juustunoaga lõigata) peale, sest topelt ei pidada kärisema.

7. Ahju kogu kupatus! Ja siis passid peale ca 20 minutit vist... ma ise kunagi aega ei vaata, siis on valmis, kui kate kuldne ja krõbe!

8. Ahjust välja kraam, jäätis külmikust välja ja mikud-mannid kasvavad ise laua äärde selle lõhna peale!

Teine retsept on Täitsa Minu Omalooming, aga kannatab süüa küll! Kuna sel mingit peent nime pole, siis nimetakski otsekoheselt kabatšokiks Bolognese kastmega!

1. Kõigepealt tee kaste: võta hakkliha vastavalt oma lihalembusele, mina võtan tubli 400 g. Pane pannile kõigepealt oma 1-2 suurt hakitud sibulat ning 3 - 4 küüslauguküünt. Lisa hakkliha, prae.

2. Maitsesta hakklihasegu!! See on oluline punkt. Tuula uuesti köögikapis, aga ära seekord kaneeli võta, vaid pipart, maitsetaimi jms. Pane kohe helde käesga, et segu ikka tõsiselt krehvtine ning särts saaks!

3. Lisa hakklihale tomatipasta ning natuke soola; las podiseb!

4. Seni võta ahjuvorm - kõlbab ka eelmises, õunamagustoidus kasutatu, aga vahepeal tuleb kindlasti puhtaks pesta!

5. Pese, puhasta ja kuubikusta kabatšokk, pane kuubikud ahjuvormi.

6. Kalla valminud hakklihakaste kabatšokikuubikutele ahjuvormi järele. Soovi korral võid peale panna ka juustuviile. Ja siis asi ahju!

7. Las on ahjus...vähemalt senikaua, kuni kabatšokk pehmeks on läinud. Passi peale, et juust kõrbema ei läheks!

Ja siis veel üks roog, mille autorlus kuulub minu Juhendajale ehk siis Juhendaja kabatšokiomlett.

1. Ja jälle võtad kabatšoki, pesed, puhastad, aga seekord jätad õhemapoolseteks ratasteks.

2. Rattad pannile, prae mõlemalt poolt kuldseks. Maitsetada võib ka.

3. Ja siis võid lisada meele järgi vorsti, sinki vms, aga mis peaasi - lahtilöödud munad.

4. Prae, kuni muna on söömiskõlbulik ning tarbi.