hea raamat, aga halb vorst

Sain hiljuti vinge lugemiselamuse - David Mitchell "Pilveatlas". Ilukirjandus artiklite vahel võib olla uskumatult kosutav. Originaalkeeles pole lugenud, aga tõlkijale teeks kraapsu küll - väga hää on välja tulnud. No kui originaalis lugenud oleks, siis vbl ühmaks, et seda ei annaks ****-ks tõlkida, aga praegu olen küll imetlust tulvil. Tegemist siis romaaniga, mis koosneb omavahel mingi knihvi kaudu seotud novellidest. Tegevuspaigad on alates tulevikusööklast ja tuumajaamast kuni 1930ndate aastate Belgia ning 19. sajandi Honoluluni. Tegelased on erinevad nii oma soolt kui käitumismaneerilt: vaga notar, küüniline muusikamees, tõsimeelne biooniline naine jt. Soovitan kui head ilukirjandust.

Aga eile sain tõeliselt kehva ahjuvorsti. Tavaliselt ma toitu ei laida, aga see vorst oli küll alla arvestust. Tõsi, toode oli suht odava hinnaga, mis oleks vbl pidanud ettevaatlikuks tegema. Vorst ajas ahjus välja tohutul hulgas rasva, ligi 1/3 ahjupanni kõrgusest; sööma hakates leidsin, et lisaks sisaldas see ohtralt vintskeid valgeid osiseid (kõõlused??). Saagu ka toote nimi üles pandud: Lihameistrite. Ei soovita inimestele, kes ootavad ahjuvorstist head ja mälutavat suutäit.

Ha' det bra, Svalbard!

Vasakult ülalt: Pernille (juhendaja), Juho, Christian, Oliver, Elina, Camille, Martin, Koen, Ari, Uliana; Ljuba, Agusta, Lily (ehk mina), Erica; Marie (Dansk), Synnöve, Froukje ja Marie (Norsk).

Nüüd on see siis läbi. 28 päeva intensiivset tööd ilma puhkepäevadeta; 12 - 17+ tunnised tööpäevad; palju nalja; parim võimalik seltskond igas vanuses 22 - 32 ning alustavatest magistrantidest lõpetava doktorandi ehk minuni; polaarpäev!!!; UNIS ja arvutiklass; Finnish library; Friday gathering; Barracks; Svalbar ja irmkallid burksid; Svalbardsbuttiken!; Stalbas; emotsioonide keerised; magamine iga suvalise horisontaalse pinna peal; banana dance!!!; R!!!; jääkaru; Ruger M77; nuturühmad; "I saw a polar bear...I'm quite sure!"; Hodkinson et al. 2003; Svartdalen ja Midtre Lovenbreen!!!; "Random icelandic horse flue"; "Chop-chop"; "Do not spoon with a sick man!"; Camille, pannkoogid ja prantsuse räpp; ühika köök; igapäevane rännak ühikast UNISesse; hirmuhigiga rusukalletel ronimine; merehaigusevabadus tormituultes... Igati unustamatu kogemus kõigile meile.

Kruiis

Ülevaade ka asukohtadest. Blogi pildid pärinevad minult, Synnövelt, Froukjelt ja Ericalt.

Kruiisipäevik, vol 7

Grupivarjupilt (Synnövelt)

Viimasel päeval, kui pidime külastame Colesbuktat ehk terve Svalbardi kõige soojemat paika, tabas meid ebaõnn rüsijää näol, mis oli Isfjordeni sissepääsu ummistanud. Seilasime tasa-tasa, viimaks saime kohale. Väga mõnus koht, liigirikas ja parajalt koduse, märgala välimusega. Tõmbasime projektidel viimased otsad kokku. Edasi hakkas laev nobedalt meid Longyearbyeni suunas sõidutama, kuid paraku oli rüsijää selleks ajaks tuulega just sadamasse liikunud. Laev liikus siirupisse kinni jäänud teo kiirusel suurte jäälahmakate vahel ning suure kriginaga ka läbi. Viimaks saime siiski kaldale, ehkki kaks tundi hiljem, kui esialgu plaanitud. Rüsijääga olevat ka päev varem üks õnnetu mõmmik linna lähistele triivinud, aga meie saabumiseks oli ta juba läinud. Küllap sysselman võttis ta endale kaisukaruks. Alustasime ka laeval oma andmete ülevaatamist…

Haruldane nähtus - puhkehetk ehk Camille kukkus ära

Kruiisipäevik, vol 6

Engelskbukta (25.07) – vana inglise vaalaküttide sadamakoht. Ilm oli suurepärane, maastik suhteliselt lauge ja maaliline; mõõtsin ohtralt Bistortasid. Tööd tegime poole päevast, siis läksime laevale tagasi, istusime tekil ja vahtisime päikest, sõime võikusid. Pealelõunal läksime matkama järgmisele linnukaljule – Fuglehukta, mis asub Prins Karls Forland saarel. Linnud olid hoolega tööd teinud ja taimestik vohas ägedalt, tundus nagu üsna normaalse kohana, eelmistega võrreldes. Selgus, et nii Oxyria kui Cochealaria kõlbavad süüa! “Coci” olevat lausa kaluritel kasutusel olnud skorbuudivastase taimena. Alumisel pildid näha, kuidas linnukaki mõjub - vasakul olev kribu on normaalsuuruses "Coci", umbes pöidlaküüne suurune; paremal on Fuglehukat "Coci". Õhtul oli laeval tunda lained ja duši allal minek oli ühteaegu nii jõu- kui ilunumber.

Kruiisipäevik, vol 5

Svartdalen ehk Must org (24.07). Väidetavalt Devoni liivakivid, mis pidid ka väidetavalt punased olema, aga olid pigem tumepruunid või tumehallid - ehk tegu oli tõesti musta oruga. Püüdsime jõuda jääjätumaani, aga pagana pirakad otsamoreenid olid ees. Ronisime piki rusukallet küll visalt edasi, kuid viimaks kõige suurema, eeldatavasti 1880 a . moreeni ees andsime alla ja panime punktid püsti. Eks näis, mis tulemuseks saame. Samblikumõõtmine andis ka üsna suured tulemused…Teine pool päevast sadas nõmedat külma vihma, tööd teha enam ei viitsinud ja võtsin ennast jälle karuvahti. Kuna mul olid roosad jääkarudega sokid jalas, siis karu sel päeval ei tulnud :)

Kruiisipäevik, vol 4.

Florabukta (23.07) – artkiline kõrb Nordaustlandetil, mille keskel kõrgub birdcliff ehk siis linnurikas kalju, mille jalamit katab … guaano. Kohe paksus ja rammusas kihis, vahepeal on moodustunud lausa pruunid jõesängid. Kontrast taimede suuruse vahel polar desert area ja birdcliffi vahel on rabav – kui all on Cochealaria lehekodar umbes pöidlaküüne suurune, siis kaljul on see suurem kui terve peopesa. Linnukalju ümbruses kandsime kiivreid, et natuke temperamentsemad linnud päris lagipead ei nokiks ega kakiks. Oleme ausad, tegemist on külma kohaga. Mul oli seljas 1. Võrkpesu 2. Meriinovillane pesu 3. Fliis 4. Villane kampsun 5. Windstopper jope ja 6. Avaram võrkvoodriga jope. Ja ei olnud üldse liiga palav. Ja tegemist oli ilmselt aasta kõige soojema perioodiga! Tegelesime lisaks taimedele ka hoolega mägironimisega ehk lasime piki rusukallet üles. Võttis hinge paelaga kaela küll. Allatulemine on ka paras tegemine. Üleval võtsime pinnaseproove, millest eraldatakse genoom ja võrreldakse seda Antarktikast võetud sarnaste proovidega, et leida, kas pinnasebakteritel on sarnaseid lookusi, mis võiksid iseloomustada külmakindlust. Öösel koikus püsida oli raske, tahtis üle ääre alla visata, aga õnneks siiski jäin sängi pidama.