Florabukta (23.07) – artkiline kõrb Nordaustlandetil, mille keskel kõrgub birdcliff ehk siis linnurikas kalju, mille jalamit katab … guaano. Kohe paksus ja rammusas kihis, vahepeal on moodustunud lausa pruunid jõesängid. Kontrast taimede suuruse vahel polar desert area ja birdcliffi vahel on rabav – kui all on Cochealaria lehekodar umbes pöidlaküüne suurune, siis kaljul on see suurem kui terve peopesa. Linnukalju ümbruses kandsime kiivreid, et natuke temperamentsemad linnud päris lagipead ei nokiks ega kakiks. Oleme ausad, tegemist on külma kohaga. Mul oli seljas 1. Võrkpesu 2. Meriinovillane pesu 3. Fliis 4. Villane kampsun 5. Windstopper jope ja 6. Avaram võrkvoodriga jope. Ja ei olnud üldse liiga palav. Ja tegemist oli ilmselt aasta kõige soojema perioodiga! Tegelesime lisaks taimedele ka hoolega mägironimisega ehk lasime piki rusukallet üles. Võttis hinge paelaga kaela küll. Allatulemine on ka paras tegemine. Üleval võtsime pinnaseproove, millest eraldatakse genoom ja võrreldakse seda Antarktikast võetud sarnaste proovidega, et leida, kas pinnasebakteritel on sarnaseid lookusi, mis võiksid iseloomustada külmakindlust. Öösel koikus püsida oli raske, tahtis üle ääre alla visata, aga õnneks siiski jäin sängi pidama.
No comments:
Post a Comment