sorisin üks päev oma kotis ringi ja leidsin sealt mõningaid kultuuri-pileteid...võiks neist ka paar sõna kirjutada.

- Tristan und Isolde, kesse muu kui Wagner :) kutsusin ema ka kaasa, ta ju selline musa-inimene. Wagner mulle väga meeldib; ma tunnen palju rohkem lähedust nende veidi raskepäraste ja isemeelsete tegelaskujudega tema lugudes kui itaalia kuulsate ooperite silmipimestavate habraste kaunitaridega. Muusika oli suurepärane, aga lavakujundus ja kostüümid - jube. Lavakujunduses mängisid peamist rolli kaks ratastel haigevoodit. Primadonna oli sakslanna, kogukas keha musta kleiti mässitud. Ning Tristan, romantilise rüütli võrdkuju, trubaduuride trubaduur, kandis halli kootud kampsikut ning musti retuuse (ema arvas, et vormist väljas viigipüksid)!! 

- Koidula veri. No mida iganes...jant kultuuriloolise kuju kallal. Pages noorena Peterburi, oli keiser Saša armuke ning sünnitas Juhan Liivi. Lisaks veel rusuv lõpp, operatsioon ning videofilm ümbermatmisest. Põnevam oli publikut vaadata, mille hulka kuulus nt Allar Jõks, presidendiproua ning minu kunagine klassiõde. 

- kaitseväe orkestri kevadkontsert. Päris huvitav kava! Noor trompetist oli kompu :P :P ainult et Veneetsia karnevalis, loos, kus solist saab näidata oma näpu- ja huuleosavust, puhus orkester tast julmalt üle. Üldiselt ma KV orkestri kontsertidesse suhtun kerge murelikkusega, kuid seekord vaid ühel juhul, kus kujutati muusikalist pilti merelainest, lõi heli põskkoobastest läbi :) Lauljad, vaesed, langesid täiesti helitehnika ohvriks.