uitmõtted...

et kui VÄHE me tegelikult teame inimestest, kes on meie kõrval. Küllap on igas inimeses see varjatud nurgake, kus on tallel see, kes ta tegelikult on ja mida ta tegelikult mõtleb - ja nagu elust enesest võib näha, ei pruugi need mitte tegudega ja eriti sõnadega kokku langeda. See vallutamatu nurgake inimestes, kes lähevad korda - armastuse või vihkamise või uudishimu tõttu - nagu varjust välgatav monalisalik naeratus: mina tean, mida ma mõtlen, aga sina?... ei tea. Mõnikord teeb see tabamatus tujukaks, kuid sagedamini ärevaks.