homsest nädalasele laevareisile

Adventalen

Pühapäeval ka hingamist ei anta...ikka loengud ja välikäigud. Täna siis piki Adventfjordeni kallast kaugemale, Adventalenisse. Seal on läbi viidud - või viimisel igasugu eksperimendid. Ausalt, kuula ja imesta, millega inimesed oma aega veedavad! Näiteks ehitavad lumetõkkeaedu ja siis uurivad, kas paksem lumikate ka taimi mõjutas. Või toovad kanderaamil kohale haned, kes siis torgatakse eelnevalt läbiuuritud 2X2 m lappidele sööma, et siis vaadata, mis hanede näritud lappidest edasi saab. Pildil OTC ehk Open Top Chamber, mida olevat maakeral lausa üle neljakümne tüki. Vihm sajab sisse, aga plastikkate hoiab tuule eemal ning peab sooja sees - seega tulemused peaksid näitama, mis juhtub kliima soojenedes.

Põhjapõdrad.

Teel möödusime ka kelgukoerte kasvatusest. Ulgusid rämedalt, poole km peale oli kuulda.

Endalen

Svalbard poppy ehk Papaver dahlianum õites

Endalen, Longyearbyeni kõrvalorg

Svalbardi metsas. Erinevalt Islandist ei aita siin metsa eksamise puhul isegi püsti tõusmine - nimelt on mets roomavas olekus (pildistamise hetkeks tõstsin oksa püsti).

Mets esiplaanil

Kõrg-Arktika värvid

Jäänukid vanadest söekaevanduse transpordiliinidest. Teadupärast on kõik Svalbardi inimtegevuse nähtused (kuni 1945. aastani loodud) kultuurilise kaitse all, mistõttu ka nimetatud puidust tornid kõrguvad keset tühjust vapralt edasi. Liinide alt leiab vahvaid kivisöetükke.

järjekordne foto Kõige Tähtsamast Taimest

...

Muide, Longyearbyenist veidi lennujaama poole sõites näeb mäekülje küljes/sees imelikku moodustist. Selgus, et tegemist on Seemnepunkriga. Tublid!

ohutus eelkõige ;)

Teiseks päevaks oli varutud ohutustehnika kursus, mis koosnes kahest osast: uppumisest ja mõmmikutulistamisest :) ehk tegelikult siis lifesuitide kasutamise õpetus ja tiirus väike püssilaskmine. Lifesuit on siis selline tore oranž ülikond, mis tuleb endale selga ajada, peale seda sõidetakse linnast välja jahisadamasse ja kõik-see-mees-ja-naine hüppavad kai peale suure tümakaga vette. Vees tuleb otsida välja rihmad, üksteise külge haakuda karabiiniga ning summas kalda poole ujuda. Tegemist on ülikondade näol päris toredate leiutistega, mis põhimõtteliselt hõljuvadki vee peale, peab lihtsalt vagusi selili lamama. Kasutama hakkame seda siis, kui kummi-mootor-paatidega laevalt kaldale liigume. Kes on mu möödundkevadiste seiklustega kursis, võib õrnalt ette kujutada, mis tundega ma kogu seda eksperimenti läbi tegin. Aga olen igati rahul endaga! Kõige raskem on ilmselt kai-hüppe hetk, aga "sitta kah...mull-mull-mull". Võin kinnitada, et fjordivesi on siin üsna korralikult soolane :)
Teine osa oli vastuoksa minu jaoks puhas nauding ja lõõgastus - karabiiniga tiirus, kolm laskeasendit, 2X4 lasku igast. Relvaks oli siis Ruger M77. Igati sümpaatne gun, kerge (palju kergem kui automaadid), tagasilöök on väga nõrk ning täpsus on muljetavaldav (olgugi, et ilmselt oli neid kõvast kasutatud, oli sihik üllatavalt okei).

Ülikool - UNIS.

Kunstiminutid südalinnas: Kaevur.

Järgmised kunstiminutid südalinnas. Jälle Kaevur!

Käisin jälle poes ka täna :( Võtsin kodust kaasa kolm mütsi, aga mitte ükski ei sobi antud oludega. Niisiis võtsin vastu otsuse osta uus. Poodides siis hinnad kõikusid 129 NOK (imelik mudel, väike) kuni 400+ NOK-ini (normaalsed alates 270 NOK). Viimaks ostsin toidupoest viimase mütsikese, mis tundub tegelikult laste oma olevat...aga pähe mahub vähemalt. Väljanägemine on selline, et lahkudes ma ilmselt annetan selle secondhand poele - põhimõtteliselt on ses mütsis kõike, mida ma kodus pähe ei paneks - roosa muster, tutt, heegeldatud lilleke ja lõngast punupatsid. Aga voodriga ning hind - 59 NOK!!

esimene päev, esimene poeskäik

Pilt, mis avaneb nii ühikas kui ülikoolis - välisjalanõude kohustuslik vahetus sisetuhvlite vastu.
Ühika ja ülikooli vahelisel kolmel kilomeetril näeb igasugu asju: vana kaevandus mäenõlval.

Vaade linnast oru lõpu poole.

Longyearbyen.

Äritänav (ilma naljata!)

Longyearbyen.

Longyearbyeni kool.

Tegelikult on siin külm. Siinne +6 on midagi muud kui +6 kodus. Ilmselt lähen ja ostan lähipäevil uue mütsi :( (kaasavõetud kolmest ühikust ükski ei sobi oludega)

Käisin ka esimest korda Longyearbyeni ainsas poes ehk Svalbardbuttikenis. Ainus variant närve säilitada on MITTE hindu ümber arvutada. Ostsin kotitäie poekukleid, 8 tk, täistera (mitte pagaritoode, vaid poekukkel), hinnaga 33.50 NOK ning nelipaki jogurtitopse, sellised Danone Smile suurused, 29.90 NOK (ostlemise hind siis 63.50 NOK ehk 8.19 EUR. Kaheksa kukli ja nelja pisikese jogurtitopsi eest). Pagarikukkel maksis 13 NOK üks tükk. Käisime väljas pizzal ka grupiga, õnneks õppejõud maksis ja ise hindu ei tihanud vaadata. Aga suur silt seinal päevapakkumisega teatas prae hinnaks 229 NOK. Olgu tänatud kolleeg, kes hoiatas ja tänu kellele toppisin hoolega seljakotti juustu- ja singipakke ning šokolaadi.

TLL-OSL-TOS-LYR ehk tagasi talve

ehk eilse päeva jooksul sai kõvasti lennatud. Alustasin 30+ kraadises Tallinnas ja lõpetasin +6 kraadises Longyearbyenis. Isegi pagas jõudis kohale, ehkki Oslos seda väntsutati edasi-tagasi. Esimene pilk Tervamägedele lennukist - eh, kas ma tõesti vabatahtlikult tulin siia... Merest kerkivad silmapiirini teravad mustad mäed, millelt keerduvad alla liustikuribad. Kell on küll 0020 maandumisel, aga päike särab taevas. Meie jaaniöö on sellega võrreldes... Eks ta polaarpäeva rõõmud ole - magama minnes on päike ilusasti kõrgel ja ärgates on päike üsna samal kohal, kuhu ma ta magama minnes jätsin :) Sõitsime ülikooli bussiga läbi öiselt valge linna, mis koosneb esmapilgul üksteise peale asetatud soojakutest, kahekorruselistest rootsipunastest puumajadest ja mõnest modernse arhitektuuri röögatustest, sh UNIS ise ja Kulturhuset nt. Meie elame vanades, kuid renoveeritud kaevurite barakkidest, mina siis nt Barrack No 3-s. Kõik facilitied on olemas, toa aknast avaneb siuke vaade:

Toa suurim pluss on spets pimendavad kahekordsed kardinad, tõmbad päikesepaistele ette ja ei näe sõrmega suhu panna toas :)