Istun parajasti lennukis ja lendan viimaks tagasi koju. Eilne päev oli mega!! Läksin veelkord botaanikaaeda kiibitsema, et ehk saaks ikka natuke seemneid kaasa. Seletasin ka, kes, kust ja miks. Ja uskumatu lugu, rahvas lihtsalt tassis paar kastitäit üles ja ütles: aga palun! Võta, mida soovid. Uskumatu, nagu muinasjutt!! Olen siiamaani positiivselt rabatud. Tervis oli kehvake, aga kuna vaevalt, et enam sinna kanti satub, otsustasin siiski ka väikese laevareisi teha. Vaalaretkele ei julenud minna (et äkki külmetab juurde) ja ega poleks ka korralikult ajagraafikusse mahtunud. Läksin pealelõunasele fjordituurile. Või õieti polnudki tegu tuuriga, vaid tavaliini sõiduga. Sellisega, millega tööst väsinud tromsölased õhtuti oma kaljusaarekestele laiali sõidavad.
Täna pidin tõusma kella 5 paiku, et lennujaamabussile jõuda. Oslos oli mul transferide vahel üle kolme tunni vaba aega. Otsustasin, et lähen vaatan siis pealinna ka üle, sellest hoolimata, et pea kõik tuttavad väidavad, et see on üks ütlemata igav kohake. Plaanisin minna viikingilaevade muuseumisse. Aga mulle omaselt, läksin valesse :D! Aga see oli ka tore, Norra kultuuriajaloo muuseum, rõhuga viikingite aardeleidudel. Küll oli seal läbiroostetanud mõõku ja paatinaga kaetud kaelavõrusid ja muud ajastuhõngulist! Natuke pettunud olin muidugi, et laevu ei näinud, aga eks siis võtan järgmine aasta aega selle jaoks. Muide, sõit lennujaamast linna maksab 75 nokku üliõpilasele ja kestab 50 minutit. Muuseum oli õnneks grattis :) Mobiil sai tühjaks ja olin kellaaja suhtes veidi liiga optimistlik, aga lennukist siiski maha ei jäänud. Mis siis öeldagi (vahe)kokkuvõtteks? Ehk G'n'R rocklaulu parafraseerides: nothing lasts forever, not even cold Norwegian rain... (Oslos loomulikult sadas paduvihma)
No comments:
Post a Comment