aastalõpuvirin

No misasja. Keegi nagu ei märkakski, et ma olen kuu ajaga võtnud kaalust maha 6 kg (pigem rohkem, sest mu kaal on natuke ebastabiilne), saatsin just toimetusse oma järjekordse teadusartikli käsikirja ja teen vinget kunstkäsitööd. Sellest, et pulmad on vähem, kui kuu aja pärast ning ma sigavingelt asju korraldan, parem ei räägigi!! Eelmises postis panin üles oma vitraaži, et ehk keegigigigigi ütleb, et awww ilus, nunnu, lahe vms. Sõbranna siis vaatas hindavalt ja andis mulle tellimuse suure klaasist lohe kujutavale aknale, mis hakkaks kaunistama teha khm... sanitaarruumi. Säh sulle suurt kunsti -__-.

EDIT: treener ka kiitis mind viimases tunnis kõvasti!

"Gürogoniit ja oospoor". Klaas, 29 x 21 cm.

uitmõtted...

et kui VÄHE me tegelikult teame inimestest, kes on meie kõrval. Küllap on igas inimeses see varjatud nurgake, kus on tallel see, kes ta tegelikult on ja mida ta tegelikult mõtleb - ja nagu elust enesest võib näha, ei pruugi need mitte tegudega ja eriti sõnadega kokku langeda. See vallutamatu nurgake inimestes, kes lähevad korda - armastuse või vihkamise või uudishimu tõttu - nagu varjust välgatav monalisalik naeratus: mina tean, mida ma mõtlen, aga sina?... ei tea. Mõnikord teeb see tabamatus tujukaks, kuid sagedamini ärevaks.

eile sai siis ka hiinlasi vaatamas käidud...:D rahvast väga palju ei olnud ja meie meelest (läksin koos arstist tuttavaga) asi päris kogu raha väärt polnud. Kaalusin ise, kas ikka tahan minna, aga hariduslikus mõttes peaks ju ikka tutvuma. Jõudsin järeldusele, et minu lemmikud on kondid ja veresoonkond :) kondid (Ok-Ok, luud) pakuvad mulle suurt huvi ja mõtteainet ning esimene seos minu jaoks on hoopis arheoloogia. Minu kolleegid, arheobotaanikud, peavad pidevalt kokku puutuma nii matusepaikade, lampkastide kui näiteks Taanis soolaipade maosisu analüüsima. Niisiis pole kontides midagi hirmutavat :) Veresoonkond oli suurepäraselt prepareeritud - minu jaoks üks tõmbenumbreid oligi kogu keha ulatuses esinev ning täielikult ilma muu materjalite veresoonestik, lisaks veel kenasti eredaks ka värvitud! Küll aga nõustun ma oma hea sõbrannaga, kes keeldus näitusele tulemast, sest tema eelistab anatoomiat õpikust vaadata - näitusel on kehad koledad, midagi ripub jne. Lihaskond pole tõesti inimkeha kauneim osa! Kuigi midagi ei rippunud... ja tegelikult minul ei tekkinud küll pea hetkeksi tunnet, et tegemist oleks päris materjaliga, mitte plastkujudega. Noh, kui mingit eset on nii palju silikooni ja plastikuga töödeldud, eks ta siis ongi rohkem plastik ja silikoon... Õhikuks lõigatud inimene ka minus erilisi emotsioone esile ei kutsunud - pigem meenus geoloogiline sette uurimismeetod, mis samuti asetab sette vaiku (keha puhul vist parafiin?...), siis saeb paraja paksusega osakesed, lihvib need masinal ja siis saab mikroskoobiga uurida, vaadata terasuurust jne. Ma täitsa usun, et protseduur oli üsna sarnane :D ise ma olen ka mikrotoomiga lõiganud, tõsi küll, puitmaterjali ja lehti :) Samuti olid eksponeeritud pahede tagajärjed :) ehk suitsetaja kopsud ja maksatsirroos. Suitsetajate juures oli isegi mingi kast, kuhu sai suitsud visata. Kahjuks küll näruselt vähe oli neid seal...

vaatan, et nii ajakirjanduses kui blogosfääris tõstatab küsimusi abielu, kooselu, samasoolisuse jne küsimused. Üldiselt on mul üsna ükskõik, mida teised inimesed teevad, peaasi, et endale ja teistele liiga ei tehta. Aga selles küsimuses asun ma demokraatia positsioonile. Just nimelt. Mis on demokraatia? See on see, kes jaksab agoraal ja nõupidamise ajal valjemini karjuda. Enamuse diktatuur. Kes on vähemus, hoidku mokk maas, heaga kohe. Mis siis antud näite puhul tähendaks, et kuna me teame, et omasooliste armastajad on alati olnud ja alati ka jäävad, siis las nad olla. Aga neil ei saa olla samu õigusi, mis enamusel, milleks inimliigi puhul on vastassoo ihalejad. Sest me elame demokraatias ehk enamuse võimu lipu all. Mitte et ma seda heaks kiidaks oma südames.

pekkis :(

astusin siis ükspäev kaalule... ja seda nr ei ütle, mis vastu vaatas. Igaljuhul mina ehmusin sõnatuks. Ma saan aru, et oma ülikooliaegset kaalu, 58 kg, ma enam ei saavuta, aga sellist tonni-sarnast numbrit ka ei oodanud. Tegelikult oli ohumärke varemgi...näiteks kui sünnipäeva ajal saime ülikooliaegsete sõpsidega minu juures kokku ja nemad nägid täpselt sellised välja, kui stuudiumi ajal - ehkki mõlemad juba emad ja puha... aga mina olin pekki läinud. Vot nõnda. Kui ma seda nr nägin seal kaalu peal, otsustasin, et midagi tuleb ette võtta. Sport on lahe, aga tõde on ka see, et enamus pekki tuleb ikka suu kaudu ehk on toimunud hammastega figuuri vormimine :D Niisiis oli loogiline otsus hakata pidama toidupäevikut, kuhu lähevad kirja asjad, mis hammaste vahele rändavad. Tänuväärne lk on fitday.com - leidsin vihje ühes perekooli teemas, kus neidis kurtis, et nagu ei sööks, aga kaal kasvab. Seal soovitati hakata metoodiliselt kirja panema ning jälgima söömisharjumusi. Fitday plussiks on kindlasti see, et tegemist on tasuta lehega; miinuseks aga USA (?) toitude kesksus, mistõttu tabelites puuduvad meie harjumuspärased toidud. Need tuleb kas ise sisestada või kombineerida midagi olemasolevatest kokku. Nt ühepajatoidu ma arvutasin: 1 tass keedetud kartulit, 1 tass keedetud kapsast ja 0.5 tassi keedetud sealiha kuubikuid.

Vahin ja täidan nüüd iga päev kohusetundlikult oma toidulogi - minu jaoks esialgu harjumatu tegevus, sest elus pole kehakaaluga varem probleeme ette tulnud. Ja kusjuures tõepoolest, kirja panduna tundub, et söön päevas üllatuslikult palju kraami. Olen asjaga veidi tööd teinud ja suutnud asendada "töised" kommid-küpsised kuivatatud ja värskete puuviljadega. Hommikuti ostan sööklast endale kas köögiviljasalati vms, sest tegelikult ka - kui olen hommikul midagi söönud, siis lõuna ajal aitab supist ja leivast küll. Tõeline nuhtlus ja kurja juur on õhtusöök. Kuna ma õhtuti teen kodus süüa (kaasleja on muidu nukker :P) ja reeglina ka üsna hästi, siis juhtub sageli, et söön just õhtul oma kõige karmima toiduportsu. Nädalavahetuse küpsetistest ma ei räägigi :O :O kuidas ilma enda tahet vägistamata teha normaalset süüa "südamekesele" ning samas ise piirduda vähese kalorihulgaga??

ÄRA valeta endale!

nüüd on siis ka Eestis taaselustumas karskusliikumine. Peale "ülla-ülla" statistikat kallite kaasmaalaste alkolembuse kohta on üles hiivatud mingi segane reklaam. Seltskond hästiriietatud noori, edukaid inimesi naudivad peale tööpäeva klaasikest kvaliteetveini või budweiserit vms. Pilt on hubane, lõõgastunud, head road, kena piiga kõrval diivanil ja teised meeldivad situatsioonid. No kuuuuuulge, nii ei saa ju. Minul kui põlisel karsklasel tuli neid reklaame vaadates tõsine himu nii õlle kui veini järele! Mõnus, seltskondlik, soojendav, värskendav ja sotsiaalne joogipoolis. Kas ei peaks hoopis näitama hoiatavaid näited alkoholi laastavast mõjust a la viin on valge aga teeb nina punaseks ja nime mustaks? Või midagi sellist, nagu suitsuvastane film Uuspõlluga on? Kas on asja eesmärgiks piirata alkoholitarbimist või on asja kinni tagunud hundid lambanahas :)??

Nagu juuresolevalt pildilt ka näha saab, on tegemist Eestis põlise probleemiga:

pilt pärit osta.ee keskonnast (ah, mida kõike rahaks ei parseldata :P)