Insta tegemised2

Mina Krakowis

Vabalt võiks pildi allkirjaks kirjutada ka "Mina Tartus/Tallinnas/Bergenis/Kopenhaagenis/Helsinkis/Aarhusis/some other destination"

sest sisuline vahe on ainult mikroskoobi margis - kas Olympos, Leica või MБC (selline tore vanaraud, mille eest saaks metallikokkuostus mitukänd eegut). Muidu on ventiil mikroskoobi ja arvuti vahel ikka seesama. Siia võiks lisada ka nutulaulu minu kadunud noorusest vms, sest ma mäletan küll, kui ma kunagi ühte kogumikku vaatasin ja siis seal oli üks tädikese pilt mikroskoobi taga ja siis ma mõtlesin, et Mina küll kunagi nii vaimuvaene ei ole, et paneks välja pildi endast mikroskoobiga...säh sulle kooki moosiga ja tule taevas appi!

Pildi tegi muide Anja, minu kabinetikaasleja.

Külaline Viinis vol 1

Stephansdomi katedraal - onju vahva mosaiikne katus?

Hofburgi esisel platsil marsivad...kes? (Austria korporandid)

Turistid Hofburgis :)



Pidulik põlvitus Kõige Tähtsama Taime kõrval - väikeste valgete õitega Dryas octopetala (Belvedere juures bota-aias)

Rõõmsal ja kultuursel meelel Viini ooperiteatris (linna parim vaade kauba peale :P)

Startisin reede õhtul 21 Viini suunas! Uskumatu, aga buss oli täitsa täia. Katowices istus üks tädike ka mulle kõrvale. Niisiis oli 7 h teekond täis viletsust ja kitsaid olusid. Teekonnal tegi buss mitu peatust ka. Viini jõudsin täiesti perverssel kellaajal – 5 hommikul, aga Laura oli vapralt vastas. Selgus, et ta oli jala tulnud kodust, kuna metroo siis veel ei töötanud. Laekusime tema poole ning magasime tubli keskhommikuni. Mina sain aseme Laura koretrinaabri tuppa, kes oli katkise jalaluuga oma kodumaale sõitnud; Laura ronis redeliga oma toas õrrele. Hommikul valmisid pannkoogid. Laura elab veel viimseid nädalaid Viini kolmandas linnajaos, vanakooli majas. Hele, kõrged laed, siin-sööl nikerdused, väike aiake.

Asusime peale pannkooku vapralt Viini vaatamisväärsusi külastama! Astusime trammile (üsnagi paljugi popimad kui Krakowi ametivennad) ning sõitsime linna suunas, kui Laura jutu sees mainis, et näed, seal on botaanikaaed. Loomulikult ja spontaanselt sai sellest meie esimene külastusobjekt. Aed oli tänuväärselt lähedal ka Belvedere lossile ja pargile. Edasi suundusime kesklinna suunas. Vahemärkusena olgu mainitud, et kahe päevaga ei näe Viinis mitte muffigi – nii lühikeseks ajaks pole mõtet sülge niristama ja närve rikkuma minnagi :D Igaljuhul, järgmine vägevam peatuspaik oli Stephansdomi katedraal. Sellel oli kena mosaiikkatus ning ülimalt morbiidne kelder ehk krüpt. Ei andnud Waweli kohakesele näolegi. Sääl olid katkuohvrite massihauad ja kontidest müür laotud. Seda viimast küll katsuda ei saanud, vaatasime ainult trellitatud august. Olid ka kardinalide kirstud, üksteise peale laotud ja 14. (?) sajandi Habsburgide kirstud. Kabelis oli piki seina riiulid, mis olid täis pronkspotte, mis ka minu hajameelse tähelepanu pälvisid. Giid seletas hiljem, et kombe kohaselt eemaldati Habsburgide laipadelt siseelundid – süda viidi ühte teise kirikusse ja muu kraam pandi piiritusse ja toodi sinna krüpti. Minu silme ees seisid seega kümmekond minutit Tema Keiserliku Kõrguse Friedrich Teise soolikad!

Edasi jalutasime koogipoest läbi (au siinkohal Viini kondiitritele) Hofburgi suunas. Viini kuninglik residents näid pehmelt öeldes päris suur välja! Tänapäeval on seal presidendi ruumid, rahvusraamatukogu ja palju muuseume (Kunsti; Loodusloo jms, lisaks nt keisrinna Sissyle pühendatu). Otsustasime järgmisel päeval naasta ja kiirustasime koju tagasi, et tualette vahetada ;) sest edasi viis tee Viini ooperisse! Vaesed tudengid, nagu olime, seisime esmalt 1,2 h järjekorras ja siis ostsime seisupiletid (2 eurot tükk). Kavas oli La traviata. Olen seda varem näinud nii Estonia kui Vanemuise esituses, viimane oli eriti kohutav (kamoon, meespeaosaline võiks ju viisi pidada?). Peale järtsu ja enne etendust väisasime ka Viini üht kuulsamat kohvimaja Sacheri hotellis. Säälsamas pakutaksegi ainsat Original Sacher tortet. Iseenesest siis shokolaadikook aprikoosimoosi ja vahukoorega. Õnnetuseks tellisime kõrvale veel ka kakaod, miska minu sisemine shokomeeter viskas sussid püsti ning pärast kohvikust väljumist oleks asi äärepealt piinlikuks muutunud! Enne etendust saime siiski mind normi piiresse tagasi ning võisime minna ooperisse pisaraid nõristama. Teater oli suur, viie rõduga ning täiesti publikut täis. Seisukohtadel olid käsipuud, millele sai nõjatuda ning ka väikesed tõlkeekraanid. Niisiis polnudki seisukohadel midagi viga! Visasin kingad jalast ja süüvisime Violetta ja Alfredo pisaraidkiskuvasse armulukku. Peale etendust mõtlesime, et läheme diskole ka! Otsisime päris pikalt sobivat kohta, kuid viimaks soovitatud kohas oli kohutavalt palju inimesi! Konkreetselt, liigutada polnudki võimalik – ehkki muusika oli päris hea. Seega läksime parem heaga koju tuttu ära.

Insta tegemistest

Krakowi kõige helerohelisema maja esine aiake

Niinii, meil oli E seminar, Tshehhi kaunitar Alena pidas ettekande oma õietolmudiagrammidest. Tegi ta seda poola-tshehhi segakeeles, aga slaidid olid inglased. Tehti ka mulle ettepanek kõneks ning floor is mine 28. aprillil. Oihäda...mis kuri mind alati keelest sikutab ning nõustub, kui seminari pidada palutakse...
Noja täna oli siis See Suur Päev, kus ma sain jälle vanakesemaks. Töö juurde tõin kahte sorti kooki ja kommi ja vahvleid ka. Rahvas jõi teed ning tundus päris rahulolev. Nagu ma ka varem olen maininud, siis siin peetakse oma pühakute nimepäevi - niisiis oli ka minu sünnipäev kogu osakonna esimene sünnipäevapidu!! Sain kingiks pundi lilli ja üüüüratu Krakowi raamatu, mis kaalub oma 2,5 kg. Nüüd õhtul läheme kolleegidega välja ka, väike naistekas :)
Istusime mõned tunnid maa-aluses kõrtsus.
Õhtul täienes minu kingipagas kommikarbi, käte(?)kreemi ja teesärgiga. Teesärk on tore: must ja ees on suuuur valge kuldse krooniga kotkas. All on kiri POLSKA. Seega siis nii mitte-minulik riideese, kui veel olla annab! Seega ma siis tõmbasin ta kohe õnnesäras selga ja täna patseerisin insta eal ringi. Rahval nalja kui palju...:)

Külaline Krakowis vol 2

Teine päev oli juudipäev ja kaevandusepäev. Juudipäevaku raames külastasime Kazimiersi ehk ajaloolist juutide linnaosa Krakowis. Vanas sünagoogis on päris kena näitus juutide kommetest, keeldudest, usupühadest jms. Uues, Remu(h) sünagoogis toimuvad ka regulaarsed teenistused ning tõmbenumbriks on renessansiaegsete hauakividega taastatud juudi kalmistu. See näeb kohe mõnevõrra teistsugune välja, kui kristlik surnuaed. Tegemist on arheoloogide kätetööga ning hauad ja kivid teineteisele ei vasta. Sinna on maetud mitmed eriti lugupeetud juudid (õpetlased, arstid). Natsiajal oli surnuaed viimseni räämas ning kasutusel prügimäena. Purunenud hauaplaatidest on ehitatud müür.
Edasi viis tee kurikuulsasse Krakowi getosse. Igati kole koht, mõneti ka tänapäeval. Nägime vana getomüüri lõiku, Schindleri tehast (seesama, kus toimus kuulus „Schindleri nimekirja“ lugu) ning vana apteeki (Pod Orlem ehk Kotka-alust). Sinna on tehtud pisike muuseum, mis räägib juutide olukorrast getos ning geto likvideerimisel põgenemisest läbi kanalisatsioonisüsteemi. Kes likvideerimisel natsidele pihku jäid, leidsid lõpu (inglise keeles on elegantne ning heakõlaline sõna extermination...) – 2000 mitte-tööjõuliseks-arvatud juuti (naised, lapsed, vanurid). Vaat see oleks koht, kus võiks hääl hetkeks värisema lüüa, aga mitte Wawelis!!!
Päeva helgem pool möödus kuulsas Wieliczka soolakaevanduses. Eestis ikka sellist asja ei näe! Pilte seal teha ei tohtinud ilma spetisaalse piletita. Nägime ainult üht osa mitmesajast kaevanduskambrist. Huvitav oli kabel, kus absoluutselt kõik oli soolast tehtud, põrandaplaatidest kuni kristalllühtrite ja Püha Õhtusöömaaja bareljeefini. Tore oli veel tuuri teine pool, kus vabatahtlikud võisid külastada kaevandustehnika väljapanekuid. Sadadest turistidest, kes hetkel kaevanduses olid, osutusid huvilisteks kaks „hollandlast“ ehk mina ja Laura :D seega kena privaatne tuur. Saime kaasa ka peotäie soolakristalle.
Õhtul tarbisime Poola toitu ehk keetsin hakklihasisuga kartulipudrupalle ning õhtul saatsin külalise rongi peale. Igatahes minu uni sel ööl oli küll pikk ja sügav...

Külaline Krakowis vol 1

Laura käis külas!
Tuli Viinist kaheks päevaks, rongiga, hommikul kl 6.22 saabus. Peale mõnetunnist kosutust kodus hakkasime „plaani täitma“ ehk linnaga tutvuma. Esimene käik läks Wawelisse, peamiselt selle pärast, et seal on piiratud arvul pileteid müügil ning eriti laupäeval võis karta turistide horde. Käisime lohekoopas, kuninglikes lossiruumides ja katedraalis. Kuna osaliselt olin seal Barbaraga ju eelmine nädalavahetus käinud, võisin teadmist ka edasi jagada, miksituna minu suurepärase „History of Poland“’iga.
Koobas oli aus, ehkki lohet seal enam sees ei olnud.

Aga lossis läks meil giidiga natuke viltu. Vanem naisterahvas, kel pidi olema mingi tõsine probleem. Nimelt igas ruumis ta rääkis, KUI räämas see loss vahepeal oli olnud ja et kõik mööbel on mujalt toodud, KUI õnnetu on Poola riik ja rahvas ajaloolises perspektiivis ning kõige tipuks pidi igas teises toas nutma puhkema. Rangelt kästi turistidel jälgida trepiastmeid ning mitte eluseeski puutuda nahast seinakatet. Kogu ekskursioon kujunes minu meelest äärmiselt piinlikuks :S
Katedraal on tore morbiidne kohake, kus on Poola kaitsepühaku St Stanislause 250 kg (oli vist...) kaaluv hõbedast reliikvia-sarkofaag, tornis suur kell Sigismund ning keldris enamiku Poola kuningate maised jäänused. Vaatsime üle ka linnamüüri, Planty, Florianska, Mariacki kiriku ja Rynek Glowny, aga Collegium Maius oli kahjuks juba kinni. Pagan küll, see suleti juba pool 2 päeval! Teadusajalugu- ning intrumentaarium + Koperniku asjad.
Õhtul otsustasime, et Eesti naised on tantsu emalõvid ning läksime klubituurile – sõna otses mõttes, käisime linnas ja proovisime erinevaid paiku. Igasugu rahvast oli liikvel, sealhulgas silmatorkavalt prostituutlikke neide. Poola klubimuusika on valdavas enamuses kirjeldamatult igav ning seetõttu lahkusimegi kodu suunal juba ammu enne hommikut.

Paleobotaanika muuseum

Selgus, et instas on ka väike paleobotaaniline muuseum – väga lahe ettevõtmine minu meelest! Turistidele ta tõenäoliselt avatud ei ole, aga samas – kas meeletud hordid lendaks ka selle teema peale kohale? Tegemist oli sellise pisikese näitusega, mis tutvustas Poola maastike muutust alates Juurast kuni tänapäevani. Oli fossiile ja kaarte ning taustaks kunstilisi nägemusi tolleaegsest võimalikust maastikust. Juuras siis osjametsad ja Kriidis sõnajalad jne. Käbi kuulub Pinus grossanale. Eriti suur kunstpilt oli pühendatud Minu Ajale ehk hilisjääajale. Minu meelest oli see küll ülemäära optimistlik, sest üldisesse tundramaastikku olid joonistatud okaspuud...aga mine sa võta kinni, kui lätlased kinnitavad, et kuusk oli neil HG-s olemas?...
Mind huvitas, miks on väljapanekul floora alates Juurast – peamine põhjus on näituse koostajates ja materjalides millega nad töötavad. Iseendastmõistetavalt on Poolas rohkelt ka Karboni leide, millest ka all väike pildike. Eesti on paleobotaaniliselt tõsiselt äbarik koht; esmapilgul võib tunduda, et Soome näiteks on veel kesisem, aga see pole nii. Neil on põhjaosas Eemi ja vist ka Kesk-Kvaternaarseid setteid (Minna V. tegeles ühe põneva läbilõikega). Eestis psilofüütidest, nirudest, ju suuremat asja pole ja edasi ongi kohe Kvaternaar. Eesti Eem on ka muidugi üks tõsine pähkel...
Kolleeg, kes meile ka „giidi tegi“, on ise Kriidi-floora fänn. Eestist teadis ta muuhulgas ka põlevkivi ning ka selle moodustajat Gleocapsomorpha priscat! Üldse, päris laia silmaringiga kutt. Teadis Poola võimust Eestis ning Saare- ja Hiiumaad, lisaks veidi Eesti geoloogiast ja keelest.

Poola meditsiin

Avanes mul ka südantsoojendav võimalus tutvude lähemalt Poola meditsiiniga. Nagu seni IGAL välisreisil, juhtus ka siin terviserike – hambast kukkus üüratult suur plomm ära. Suus oli tõsine kraater! Käisin kolleegi juures oma murega. Tundis mulle kaasa ning soovitas enda ja oma õe hambaarsti. Lisaks nentis, et kõik, kes vähegi finantsiliselt kannatavad, käivad erahambaarstidel, sest riiklikud võivad jama kokku keerata (mittepuhas töö). Sain üsna ruttu numbri ning kolleeg, hea inimene, tuli minuga kaasa, sest arst asus äärelinnas. Kabinet asus väikeses eramajas vaiksel kõrvaltänaval. Tädi heitis professinaalse pilgu suhu, küsis kaks korda, ega allerigiaid ei ole ja siis laksas mulle 2 tuimestussüsti igemetesse! Peale seda oli muidugi rahu majas ja mina lesisin apaatselt toolis ning kõik, mis vaja, sai tehtud. Kolleeg oli kabinetis ning vastaval hetkel hõikas minu tooli tagant: clean your mouth with water! või does it hurt? Arstitädi pani prooviplommi – minumeelest kusjuures pöidlaga – ning käses tagasi tulla paari päeva pärast. Süljekauss oli verd täis, aga elu oli ilus, sest vähe sellest, et hambaid ei tundnuid, ka pool nägu oli „olemata“. Paari päeva pärast naasesime, st mina kolleegiga ning hakati valgusplommi panema. Täheldasin arstilaual paari kruvitaolist elementi ning peale seda loobusin edasistest tähelepanekutest meelerahu huvides. Kui koju jõuan, lasen lõuaröntgeni teha ja vaadata, kas tõesti on minu lõualuus endale pesa leidnud kruvid?
Ääremärkus meditsiinist: siin pidada eriline puudus olla silma- ja nahaarstidest. Järjekorrad kõigile arstidele on pikad, kuid eraarstidele saab hõlpsalt.