Stephansdomi katedraal - onju vahva mosaiikne katus?
Hofburgi esisel platsil marsivad...kes? (Austria korporandid)
Turistid Hofburgis :)
Pidulik põlvitus Kõige Tähtsama Taime kõrval - väikeste valgete õitega Dryas octopetala (Belvedere juures bota-aias)
Startisin reede õhtul 21 Viini suunas! Uskumatu, aga buss oli täitsa täia. Katowices istus üks tädike ka mulle kõrvale. Niisiis oli 7 h teekond täis viletsust ja kitsaid olusid. Teekonnal tegi buss mitu peatust ka. Viini jõudsin täiesti perverssel kellaajal – 5 hommikul, aga Laura oli vapralt vastas. Selgus, et ta oli jala tulnud kodust, kuna metroo siis veel ei töötanud. Laekusime tema poole ning magasime tubli keskhommikuni. Mina sain aseme Laura koretrinaabri tuppa, kes oli katkise jalaluuga oma kodumaale sõitnud; Laura ronis redeliga oma toas õrrele. Hommikul valmisid pannkoogid. Laura elab veel viimseid nädalaid Viini kolmandas linnajaos, vanakooli majas. Hele, kõrged laed, siin-sööl nikerdused, väike aiake.
Asusime peale pannkooku vapralt Viini vaatamisväärsusi külastama! Astusime trammile (üsnagi paljugi popimad kui Krakowi ametivennad) ning sõitsime linna suunas, kui Laura jutu sees mainis, et näed, seal on botaanikaaed. Loomulikult ja spontaanselt sai sellest meie esimene külastusobjekt. Aed oli tänuväärselt lähedal ka Belvedere lossile ja pargile. Edasi suundusime kesklinna suunas. Vahemärkusena olgu mainitud, et kahe päevaga ei näe Viinis mitte muffigi – nii lühikeseks ajaks pole mõtet sülge niristama ja närve rikkuma minnagi :D Igaljuhul, järgmine vägevam peatuspaik oli Stephansdomi katedraal. Sellel oli kena mosaiikkatus ning ülimalt morbiidne kelder ehk krüpt. Ei andnud Waweli kohakesele näolegi. Sääl olid katkuohvrite massihauad ja kontidest müür laotud. Seda viimast küll katsuda ei saanud, vaatasime ainult trellitatud august. Olid ka kardinalide kirstud, üksteise peale laotud ja 14. (?) sajandi Habsburgide kirstud. Kabelis oli piki seina riiulid, mis olid täis pronkspotte, mis ka minu hajameelse tähelepanu pälvisid. Giid seletas hiljem, et kombe kohaselt eemaldati Habsburgide laipadelt siseelundid – süda viidi ühte teise kirikusse ja muu kraam pandi piiritusse ja toodi sinna krüpti. Minu silme ees seisid seega kümmekond minutit Tema Keiserliku Kõrguse Friedrich Teise soolikad!
Edasi jalutasime koogipoest läbi (au siinkohal Viini kondiitritele) Hofburgi suunas. Viini kuninglik residents näid pehmelt öeldes päris suur välja! Tänapäeval on seal presidendi ruumid, rahvusraamatukogu ja palju muuseume (Kunsti; Loodusloo jms, lisaks nt keisrinna Sissyle pühendatu). Otsustasime järgmisel päeval naasta ja kiirustasime koju tagasi, et tualette vahetada ;) sest edasi viis tee Viini ooperisse! Vaesed tudengid, nagu olime, seisime esmalt 1,2 h järjekorras ja siis ostsime seisupiletid (2 eurot tükk). Kavas oli La traviata. Olen seda varem näinud nii Estonia kui Vanemuise esituses, viimane oli eriti kohutav (kamoon, meespeaosaline võiks ju viisi pidada?). Peale järtsu ja enne etendust väisasime ka Viini üht kuulsamat kohvimaja Sacheri hotellis. Säälsamas pakutaksegi ainsat Original Sacher tortet. Iseenesest siis shokolaadikook aprikoosimoosi ja vahukoorega. Õnnetuseks tellisime kõrvale veel ka kakaod, miska minu sisemine shokomeeter viskas sussid püsti ning pärast kohvikust väljumist oleks asi äärepealt piinlikuks muutunud! Enne etendust saime siiski mind normi piiresse tagasi ning võisime minna ooperisse pisaraid nõristama. Teater oli suur, viie rõduga ning täiesti publikut täis. Seisukohtadel olid käsipuud, millele sai nõjatuda ning ka väikesed tõlkeekraanid. Niisiis polnudki seisukohadel midagi viga! Visasin kingad jalast ja süüvisime Violetta ja Alfredo pisaraidkiskuvasse armulukku. Peale etendust mõtlesime, et läheme diskole ka! Otsisime päris pikalt sobivat kohta, kuid viimaks soovitatud kohas oli kohutavalt palju inimesi! Konkreetselt, liigutada polnudki võimalik – ehkki muusika oli päris hea. Seega läksime parem heaga koju tuttu ära.
Hofburgi esisel platsil marsivad...kes? (Austria korporandid)
Turistid Hofburgis :)
Pidulik põlvitus Kõige Tähtsama Taime kõrval - väikeste valgete õitega Dryas octopetala (Belvedere juures bota-aias)
Rõõmsal ja kultuursel meelel Viini ooperiteatris (linna parim vaade kauba peale :P)
Startisin reede õhtul 21 Viini suunas! Uskumatu, aga buss oli täitsa täia. Katowices istus üks tädike ka mulle kõrvale. Niisiis oli 7 h teekond täis viletsust ja kitsaid olusid. Teekonnal tegi buss mitu peatust ka. Viini jõudsin täiesti perverssel kellaajal – 5 hommikul, aga Laura oli vapralt vastas. Selgus, et ta oli jala tulnud kodust, kuna metroo siis veel ei töötanud. Laekusime tema poole ning magasime tubli keskhommikuni. Mina sain aseme Laura koretrinaabri tuppa, kes oli katkise jalaluuga oma kodumaale sõitnud; Laura ronis redeliga oma toas õrrele. Hommikul valmisid pannkoogid. Laura elab veel viimseid nädalaid Viini kolmandas linnajaos, vanakooli majas. Hele, kõrged laed, siin-sööl nikerdused, väike aiake.
Asusime peale pannkooku vapralt Viini vaatamisväärsusi külastama! Astusime trammile (üsnagi paljugi popimad kui Krakowi ametivennad) ning sõitsime linna suunas, kui Laura jutu sees mainis, et näed, seal on botaanikaaed. Loomulikult ja spontaanselt sai sellest meie esimene külastusobjekt. Aed oli tänuväärselt lähedal ka Belvedere lossile ja pargile. Edasi suundusime kesklinna suunas. Vahemärkusena olgu mainitud, et kahe päevaga ei näe Viinis mitte muffigi – nii lühikeseks ajaks pole mõtet sülge niristama ja närve rikkuma minnagi :D Igaljuhul, järgmine vägevam peatuspaik oli Stephansdomi katedraal. Sellel oli kena mosaiikkatus ning ülimalt morbiidne kelder ehk krüpt. Ei andnud Waweli kohakesele näolegi. Sääl olid katkuohvrite massihauad ja kontidest müür laotud. Seda viimast küll katsuda ei saanud, vaatasime ainult trellitatud august. Olid ka kardinalide kirstud, üksteise peale laotud ja 14. (?) sajandi Habsburgide kirstud. Kabelis oli piki seina riiulid, mis olid täis pronkspotte, mis ka minu hajameelse tähelepanu pälvisid. Giid seletas hiljem, et kombe kohaselt eemaldati Habsburgide laipadelt siseelundid – süda viidi ühte teise kirikusse ja muu kraam pandi piiritusse ja toodi sinna krüpti. Minu silme ees seisid seega kümmekond minutit Tema Keiserliku Kõrguse Friedrich Teise soolikad!
Edasi jalutasime koogipoest läbi (au siinkohal Viini kondiitritele) Hofburgi suunas. Viini kuninglik residents näid pehmelt öeldes päris suur välja! Tänapäeval on seal presidendi ruumid, rahvusraamatukogu ja palju muuseume (Kunsti; Loodusloo jms, lisaks nt keisrinna Sissyle pühendatu). Otsustasime järgmisel päeval naasta ja kiirustasime koju tagasi, et tualette vahetada ;) sest edasi viis tee Viini ooperisse! Vaesed tudengid, nagu olime, seisime esmalt 1,2 h järjekorras ja siis ostsime seisupiletid (2 eurot tükk). Kavas oli La traviata. Olen seda varem näinud nii Estonia kui Vanemuise esituses, viimane oli eriti kohutav (kamoon, meespeaosaline võiks ju viisi pidada?). Peale järtsu ja enne etendust väisasime ka Viini üht kuulsamat kohvimaja Sacheri hotellis. Säälsamas pakutaksegi ainsat Original Sacher tortet. Iseenesest siis shokolaadikook aprikoosimoosi ja vahukoorega. Õnnetuseks tellisime kõrvale veel ka kakaod, miska minu sisemine shokomeeter viskas sussid püsti ning pärast kohvikust väljumist oleks asi äärepealt piinlikuks muutunud! Enne etendust saime siiski mind normi piiresse tagasi ning võisime minna ooperisse pisaraid nõristama. Teater oli suur, viie rõduga ning täiesti publikut täis. Seisukohtadel olid käsipuud, millele sai nõjatuda ning ka väikesed tõlkeekraanid. Niisiis polnudki seisukohadel midagi viga! Visasin kingad jalast ja süüvisime Violetta ja Alfredo pisaraidkiskuvasse armulukku. Peale etendust mõtlesime, et läheme diskole ka! Otsisime päris pikalt sobivat kohta, kuid viimaks soovitatud kohas oli kohutavalt palju inimesi! Konkreetselt, liigutada polnudki võimalik – ehkki muusika oli päris hea. Seega läksime parem heaga koju tuttu ära.
No comments:
Post a Comment