Teine päev oli juudipäev ja kaevandusepäev. Juudipäevaku raames külastasime Kazimiersi ehk ajaloolist juutide linnaosa Krakowis. Vanas sünagoogis on päris kena näitus juutide kommetest, keeldudest, usupühadest jms. Uues, Remu(h) sünagoogis toimuvad ka regulaarsed teenistused ning tõmbenumbriks on renessansiaegsete hauakividega taastatud juudi kalmistu. See näeb kohe mõnevõrra teistsugune välja, kui kristlik surnuaed. Tegemist on arheoloogide kätetööga ning hauad ja kivid teineteisele ei vasta. Sinna on maetud mitmed eriti lugupeetud juudid (õpetlased, arstid). Natsiajal oli surnuaed viimseni räämas ning kasutusel prügimäena. Purunenud hauaplaatidest on ehitatud müür.
Edasi viis tee kurikuulsasse Krakowi getosse. Igati kole koht, mõneti ka tänapäeval. Nägime vana getomüüri lõiku, Schindleri tehast (seesama, kus toimus kuulus „Schindleri nimekirja“ lugu) ning vana apteeki (Pod Orlem ehk Kotka-alust). Sinna on tehtud pisike muuseum, mis räägib juutide olukorrast getos ning geto likvideerimisel põgenemisest läbi kanalisatsioonisüsteemi. Kes likvideerimisel natsidele pihku jäid, leidsid lõpu (inglise keeles on elegantne ning heakõlaline sõna extermination...) – 2000 mitte-tööjõuliseks-arvatud juuti (naised, lapsed, vanurid). Vaat see oleks koht, kus võiks hääl hetkeks värisema lüüa, aga mitte Wawelis!!!
Päeva helgem pool möödus kuulsas Wieliczka soolakaevanduses. Eestis ikka sellist asja ei näe! Pilte seal teha ei tohtinud ilma spetisaalse piletita. Nägime ainult üht osa mitmesajast kaevanduskambrist. Huvitav oli kabel, kus absoluutselt kõik oli soolast tehtud, põrandaplaatidest kuni kristalllühtrite ja Püha Õhtusöömaaja bareljeefini. Tore oli veel tuuri teine pool, kus vabatahtlikud võisid külastada kaevandustehnika väljapanekuid. Sadadest turistidest, kes hetkel kaevanduses olid, osutusid huvilisteks kaks „hollandlast“ ehk mina ja Laura :D seega kena privaatne tuur. Saime kaasa ka peotäie soolakristalle.
Õhtul tarbisime Poola toitu ehk keetsin hakklihasisuga kartulipudrupalle ning õhtul saatsin külalise rongi peale. Igatahes minu uni sel ööl oli küll pikk ja sügav...
Edasi viis tee kurikuulsasse Krakowi getosse. Igati kole koht, mõneti ka tänapäeval. Nägime vana getomüüri lõiku, Schindleri tehast (seesama, kus toimus kuulus „Schindleri nimekirja“ lugu) ning vana apteeki (Pod Orlem ehk Kotka-alust). Sinna on tehtud pisike muuseum, mis räägib juutide olukorrast getos ning geto likvideerimisel põgenemisest läbi kanalisatsioonisüsteemi. Kes likvideerimisel natsidele pihku jäid, leidsid lõpu (inglise keeles on elegantne ning heakõlaline sõna extermination...) – 2000 mitte-tööjõuliseks-arvatud juuti (naised, lapsed, vanurid). Vaat see oleks koht, kus võiks hääl hetkeks värisema lüüa, aga mitte Wawelis!!!
Päeva helgem pool möödus kuulsas Wieliczka soolakaevanduses. Eestis ikka sellist asja ei näe! Pilte seal teha ei tohtinud ilma spetisaalse piletita. Nägime ainult üht osa mitmesajast kaevanduskambrist. Huvitav oli kabel, kus absoluutselt kõik oli soolast tehtud, põrandaplaatidest kuni kristalllühtrite ja Püha Õhtusöömaaja bareljeefini. Tore oli veel tuuri teine pool, kus vabatahtlikud võisid külastada kaevandustehnika väljapanekuid. Sadadest turistidest, kes hetkel kaevanduses olid, osutusid huvilisteks kaks „hollandlast“ ehk mina ja Laura :D seega kena privaatne tuur. Saime kaasa ka peotäie soolakristalle.
Õhtul tarbisime Poola toitu ehk keetsin hakklihasisuga kartulipudrupalle ning õhtul saatsin külalise rongi peale. Igatahes minu uni sel ööl oli küll pikk ja sügav...
No comments:
Post a Comment