Minu esimene lõuna Krakowis paar nädalat tagasi. Palusin Kashkal näidata endale mõnd lähedalasuvat söögimaja ning ta juhtis mu „milk bar“ ehk suurepärase Bar Barcelonani. Eestis on siukesed asutused välja surnud ja liiguvad vist veel vaid kuuldused. Kunagi kirjutas Sinijärv vist Oma Maitses, et kuhu on küll kadunud sööklad? Millal taasavab oma uksed Võidu või Kajaka söökla? Ausalt öeldes vaevas see küsimus ka mind Eestis olles – eriti lõuna ajal. Mis kasu on kasvõi kümnest gurmeerestoraanist, kui pole üht korralikku sööklat, kus saaks kiirelt ning mõistlikult kõhu täita ning tööle tagasi kimada? Nagu vastuseks minu retoorilisele küsimusele juhtis saatus mu niisiis Bar Barcelonasse, mis on kõige ehtsam iseteenindusega söökla.
Leti taga on kuri tädi, temale peab parimas poola/vene/inglise/keha segakeeles seletama, mida soovid ning zlotid letile panema. Siis lähed oma kohale ja ootad määramata aja ning varsti kostab leti tagant poolakeelne hõise. Lähed tood oma taldrikutäie ära, tarbid ning viid nõud ilusti auku ehk nõudepesija aknasse. Easy.
Esimesel korral tellis Kashka mulle midagi ning mina palusin julgelt ka klaasi piima toidu kõrvale. Peale pikka ja uskumatut silmavaadet mu soov võeti teadmiseks ning mulle laekus lauda tass kuuma vahustatud piima. Toiduna oli taldrikule pandud 3 kollakat pätsi pruunitükilises soustis ning mind tabas kerge hüsteeria. Kusjuures toidu maitse oli täitsa okei. Nüüd ma orienteerun kohalikus toidus täitsa talutavalt ning tean, misasi on nii naleshniki, pierogi russkie, platnki ziemnaiki, zupa jarzynowa ja galaretkaJ

Shokolaadi toodavad siin muidugi paljud firmad, aga mainimist väärivad Wawel ja Wedel. Wawel on siis iseenesestmõistetavalt Krakowi firma ning Wedel vastavalt Varssavi oma. Ehtsad krakovlased tarbivad siis mõistagi Waweli tooteid – nii ka mina. Seda enam, et praegu on poes nende peale soodukas ;)