Külaline Viinis vol 2

Viin rattalt (õnneks siiski vaaterattalt)


Taustal väidetavalt ilus ja väidetavalt sinine...


Schönbrunnis


Schönbrunni aiad. LLL ehl Leia Leeli Labürindist!


Viini loodusloomuuseumis. Vaat kui ilus seinamaal seal! Mis krõbin see seal seljataga kostis?...

Hunderwassersusservusser

Mis oli Austrias tore, oli see, et sõna "Tere" tähendaski "Tere" - täitsa uskumatu, või mis? Lähed näiteks poodi ja ütled rõõmsalt ning koduselt müüjale Tere!

Teisel päeval olime tublid ja tõusime varem. Esimese käigu võtsime ette Praterisse, mis on Viini lõbustuspark + muidu suur park. Seal on tore vanakooli ilmaratas, mis oli küll suht soolase hinnaga. Sai ratta pealt linna vaadatud, ehkki seda, et seinal on kõrghooneid seletav kaart, märkasime maha tulles J Oli erakordselt kena ilm ja läksime jalutasime natuke ka jõe ääres, jah, sellesama, väidetavalt ilusa ja sinise. Ostsime jätsi ka, Austria jätsiäri on itaallaste hõivatud, isegi müüjad rääkisid mobiiliga italiaanot. Astusime tagasi metrosse ja kihutasime Ilusa Purskkaevu lossi (Schönbrunni), mis oli kunagi keisrite suvepaleeks (eriti Maria Theresa lemmik). Lossi sisse ei raatsinud minna, sest ilm oli jätkuvalt ideaalilähedane. Kuid huvitavat tegevust jätkus ka Schönbrunni kuulsates aedades. Seal on eraldi mitmed iluaiad ja mäepealne, aga ka labürintaiad. Viimased olid piletiga, aga tasus täitsa ära, naljakas oli! Sinna olid istutatud põõsastest hekid, 3 eri labürinti. Ühes, kõige labürindimas, olid väikesed tähtkujude bareljeefid. Teises kahes olid toredad mängud, nt sai kiige abil panna purskkaevu tööle, mängida jalgadega kellamängu ja lahendada matemaatikaülesannet. Järgnevalt naasime Hofburgi ning seadsime sammud loodusloomuuseumi. Oi see oli suur J mina muidugi kadusin tasakesi jääaja ja paleontoloogia väljapanekutesse. Seal olid muidugi veel topised, esiajalugu jms teistel korrustel. Laura näitas Villendorfi Veenust ka. Paleontoloogia väljapanekus oli Eesti asju ka, Saaremaa Silurist, aga kohanimedega oli midagi valesti läinud (Karala? Widi?). Muidugi Erypterused ja kalakilde samuti (miks pagana päralt need olid Saaremaa Siluriks märgitud, ei tea). Sain endale muuseumi poest viimaks kauaotsitud paleontoloogilise seinaplakati, kahjuks küll saksa (austria?) keeles. Kuna siis oli juba kiireks läinud, asusime kiirelt viimase objetki poole teele – Hunderwasserhaus (minu meelest täiesti susser-vusserhaus J). Korralike vanakooli majade keskel korraga selline hipiasutis!
Õhtusöögi magusaks keetis Laura knödleid – umbes nagu moosiga klimp. Peale keetmist tuli neid veel suhkrupurus veeretada ehk „waltzerdada“. Tagasisõit oli hädine, köhisin 7 h, nii et üldse suu kinni ei seisnud ja ma usun, et terve bussitäis rahvast vihkas mind. Sry, folks.